Norra statistikaamet soovib saada toidupoodidelt igapäevaselt miljoneid ostukviitungeid, mis juhataks sisse uue ajajärgu riiklikus andmekogumises. Privaatsuse eestkõnelejad ja kaubandusketid ise ei ole selle otsusega aga rahul.
Kuigi norralased on harjunud suure riigiaparaadiga, ei ole paljud siiski rahul Norra statistikaameti uue andmekogumise plaaniga, vahendab portaal Life in Norway.
Norra statistikaamet (Statistisk sentralbyrå – SSB) on riigi omanduses olev üksus, mis vastutab riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil majandust, rahvastikku ja ühiskonda puudutava statistika kogumise, tootmise ja kommunikeerimise eest.
Kuna kõik Norra elanike andmed on seotud nende isikukoodiga, teab SSB juba praegu seda, kus kodanik elab, kui palju ta teenib ning milline on tema karistusregister. Kuid nüüd soovivad nad saada ka teada, kus norrakad oma sisseoste teevad ning mida nad ostavad.
Ostutehingute andmete kogumine kaubanduskettide poolt
SSB on andnud Norra suurematele kaubanduskettidele – NorgesGruppen, Coop, Bunnpris ja Rema 1000 – korralduse jagada nendega kõiki oma ostukviitungite andmeid. Maksetöötleja Nets, mis vastutab 80% tehingute eest, on samuti sunnitud statistikaametile andmeid esitama.
"Seos deebetkaardiga sooritatud maksetehingu ja toidukaupade kviitungi vahel võimaldab SSB-l siduda omavahel maksetehingut ja kviitungit enam kui 70% toidukaupade ostude puhul," selgitas Norra statistikaamet oma hinnangus.
Selline andmekogumine juhatab sisse uue ajajärgu SSB jaoks, kuna statistikaamet soovib nüüd koguda andmeid mitte ainult avalikest registritest, vaid ka eraettevõtetelt. Arvestades identiteedivarguste kasvu Norras pole üllatav, et inimesed on sellise andmekogumise suurenemise pärast mures.
Miks soovib Norra statistikaamet ostuandmeid koguda?
SSB väidab, et nad soovivad vähem aega nõudvat viisi majapidamiste tarbimisstatistika kogumiseks ja analüüsimiseks, et sellele tuginedes oleks võimalik kujundada maksupoliitikat, sotsiaalabi ja lastetoetust.
2012. aastal kirjutasid tuhanded Norra majapidamised oma ostud pabervihikusse. SSB väitel oli selline uuring aga aeganõudev ja täis vigu. Seega alustati 2013. aastal arutelu selle üle, kuidas kasutada ära klientide poolt maha jäetavaid digitaalseid andmeid.
SSB väidab veendunult, et neid huvitab ainult statistika rühma tasandil: "Kui ostud seostatakse majapidamisega, siis on võimalik tarbimisstatistikas analüüsida sotsiaalmajanduslikke ja piirkondlikke erinevusi tarbimises ning seostada neid selliste muutujatega nagu näiteks sissetulek, haridus ja elukoht."
Andmeid kogutakse rohkem kui kunagi varem
Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikooli (NTNU) teadlane Lisa Reutter on üks nendest, kes on mures üha kasvava riikliku andmekogumise pärast. Ta uurib oma töös, kuidas avalikku sektorit digitaliseeritakse ning kuidas selles kasutatakse üha enam andmeid.
"Kui me suurendame avalike haldurite võimekust kodanike käitumist suure hulga digitaalsete andmete abil klassifitseerida, ennustada ning kontrollida, siis nihkub võimu tasakaal kodanike ja riigi vahel," leiab ta.
Kaubanduskett NorgesGruppen vaidlustab otsust
Nii privaatsuse eestkõnelejad kui ka kaubandusketid ei ole ettepanekuga rahul. Norra suurim toidukaupade jaemüüja NorgesGruppen vaidlustab statistikaameti otsuse ning pöördub selleks Norra andmekaitseameti poole.
Kaubandusketi Coop kõneisik Harald Kristiansen ütles, et kuigi Coop on veendunud, et SSB suudab head statistikat toota, kaalub ettevõte siiski statistikaameti otsuse vaidlustamist.
Maksetöötleja Nets ütles, et nad jagavad muret "andmete kogumise ja koostamise osas, mis võib olla üksikkodaniku jaoks problemaatiline ja eraellu tungiv."
Andmete kogumine kaubanduskettide poolt pole siiski uus nähtus
Kaubanduskettidel on ka juba praegu võimalik meie ostuandmeid erinevate lojaalsusprogrammide raames koguda. Kui tarbija saab soodustust, siis saavad kaubandusketid samaaegselt ligipääsu väärtuslikule teabele individuaalsete ostuharjumuste ja rühma tasandil ostumustrite kohta. Samas seisneb aga suur erinevus selles, et erinevalt Norra statistikaameti ettepanekust on kaubanduskettide lojaalsusprogrammid vabatahtlikud.
Toimetas Martin Vaher