Kui Eestisse pannakse miljardite eurode eest püsti tänase tehnoloogia tuuleelektriveskeid, siis on "energiavaldkonna innovatsioon ja tehnoloogia areng" vähemalt kaheks aastakümneks lukus. Tänane taastuva elektri tehnoloogia on parimal juhul poolik ja selle agressiivne arendamine määrab Eesti aastakümneteks energiavaesusesse, kirjutab Karol Kallas.
Tänase Eesti valitsuse ehk Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioonileping näeb ette, et 2030. aastaks toodetakse Eestis sama palju taastuvenergiat kui tarbitakse. Koalitsioonilepingu punktis "energeetika ja elektriturureform" kirjutatakse: "Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht."
Meretuulepargid
Rahandusministeerium saatis 4. augustil välja Eesti Energia Liivi lahe meretuulepargi planeeringuala elektrivõrguga ühendamist puudutava pressiteate, milles isamaalasest riigihalduse minister Riina Solman väidab: „Kuna tuul ja päike on jätkuvalt kõige odavamad ja keskkonnasäästlikumad energia tootmise viisid, võimaldab meretuuleparkide kavandamine täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning suurendada elektrivarustuskindlust ja meie energiajulgeolekut."
Liivi ja Pärnu lahte planeeritud meretuuleparkide planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 km2 ning see hõlmab Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valdu ning Pärnu linna. Planeeringu eeldatav koostamise aeg on kuus aastat ning planeerimisprotsess on avalik – soovi korral saab igaüks osaleda ja ettepanekuid esitada.
Meretuulepargi asukoht on varasemalt planeeritud Pärnu mereala planeeringus. Tuuleparki kavandatakse võimsusega kuni 1000 MW (1 GW; kaardil rohelisega märgitud piirkond), milles on olenevalt tuuliku kõrgusest jt tehnilistest parameetritest 50–100 tuulikut. Võrdluseks – 2018. aastal üle antud Auvere elektrijaama võimsus on 300 MW.
Eesti Energia väidab oma tulevase tuulepargi ülevaates, et selle põhiparameetrid on:
- Hoonestusloa ala suurus: 183 km2
- Tehnoloogia valik: täpsustatakse tehniliste uuringute käigus
- Liitumine: Kilingi-Nõmme 330kV alajaam
- Kaugus Kihnu saarest: 10 km
- Kaugus Häädemeestest: 16 km
- Kaugus Pärnu rannast: 35 km
Eesti Energia ei hakka Liivi lahe tuuleparki ehitama üksi, vaid teeb seda koos Taani päritolu energiaettevõtte ja Maailma Majandusfoorumi (WEF) partneri Ørstediga, mis ehitab näiteks Põhjamerre 2030. aastaks 65 gigavatise meretuulepargi.
Kui meretuulepargi ehitamine on juba ära otsustatud ja Eesti Energia väidab tulevase tuulepargi ülevaates, et "mõju lindudele ei ole tuulepargi arendust takistav" ja mõju kaladele ja inimestele alles hakatakse uurima, siis tänaseks on valminud siiski ainult eeluuring. Keskonnamõjude hindamist [KMH] toime panev ettevõte Skepast & Puhkim OÜ kirjutab oma kodulehel:
Meil on väga hea meel, et see projekt [Liivi lahe meretuulepargi KMH] päädis 2021. aasta aprillis Keskkonnaministeeriumi poolse KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisega. Eriliselt hea meel on aga selle üle, et nüüd on Eesti Energia usaldanud meile ka KMH aruande koostamise töö, mille raames viime läbi 20 erinevat keskkonnauuringut. Loodame siiralt, et viie aasta pärast saame teatada, et Eesti suurima meretuulepargi KMH on valmis ning nõuetele vastavaks tunnistatud!
Skepast & Puhkim OÜ KMH programmiga, ehk kuidas KMHd toime panema hakatakse, saab tutvuda siin (PDF).
Lühidalt: Liivi lahe meretuulepargi rajamise – ja Eesti "rohelise" energiatuleviku – kava seisab "siira lootuse" jalgadel.
Samuti hakatakse Liivi lahe meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise eriplaneeringu koostamise raames "strateegiliselt hindama keskkonnamõjusid. Samuti uuritakse laiemalt majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid".
Liivi lahe meretuulepargi rajamise – ja Eesti "rohelise" energiatuleviku – kava seisab "siira lootuse" jalgadel.
Mis puutub "majanduslikesse, kultuurilistesse ja sotsiaalsetesse" mõjudesse, siis lühike vastus on, et mitte keegi, mitte kuskil ei salli tuulegeneraatoreid, olgu need siis maal või meres. Makstagu selle eest siis inimestele koalitsioonilepingus ette nähtud "talumistasu" või mitte.
Hiiumaa turismiettevõtja Paap Kõlar küsib tuulikute kohta: "Kas talumistasuga on võimalik kompenseerida Tšornobõlis elamist?" "Kuidas kompenseerida mõjusid, mis osutuvad talumatuks?" Ja jätkab: "Ilmselt püüavad eelnõu autorid ja lobistid antud juhul eneseõigustuseks piirduda esmalt vaid lihtsamate mõjudega, nagu visuaal või lähidistantsile kostuv kuuldav müra. See oleks väga primitiivne lollitamine, mis on mujal maailmas ammu paljastatud ja läbi kukkunud. Tegelikke ja tõsiseid mõjusid püütakse aga jätkuvalt ja teadlikult ignoreerida, olgu selleks siis lammutusfond või salakavalalt kahjulik ning kuuldamatu infrasooniline müra ja seismiline vibratsioon koos kõigi negatiivsete mõjudega inimorganismile."
Seni on meretuuleparkide võimalike keskkonnamõjude "parim teadmine" 2021. aastal valminud Tartu Ülikooli Mereinstituudi meretuuleparkide uuring. Mariliis Kolk ja Marek Strandberg kirjutavad meretuuleparke käsitlevas arvamusloos: "Tartu Ülikooli mereinstituudi uuringus on välja toodud ka tõsiasi, et täpset Liivi lahe tuulepargi mõju ümbritsevale kohalikule keskkonnale saab hinnata vaid tagantjärele, mis tähendab, et tuulikud tuleb kõigepealt püstitada ning üliusaldusväärseid järeldusi saab teha alles siis."
Sama uuringu ülevaates vahendab Novaator: ""Kui soovime enne esimeste tuulikute merre paigaldamist teada saada, kuidas mõjutab tuulikute töömüra räime, siis peame need uuringud ise läbi viima, sest mujal läbi viidud uuringud sellele vastust ei anna," sõnas Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor ja Norra mereuuringute instituudi järeldoktor Mehis Rohtla."
Novaator jätkab: "Tartu Ülikooli mereinstituudi eestvedamisel planeeriti põhjalikku eksperimentaalset tuulikumüra mõju uuringut, kuid riigieelarve strateegiast ei olnud selleks raha seekord võimalik eraldada."
Lühidalt: tuulikute tegeliku mõju inimestele, kohalikele kaladele ja keskkonnale saab teada alles siis kui need on püsti ja meretuulikute müra mõju uuringuid ei ole Eestis olemas.
Kokku on olemas ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid, teadusuuringuid, mille sisuks on, et müra saastab ja tapab. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kui õhus levib heli kiirusega keskmiselt 330 meetrit sekundis, siis merevees on see 1500 m/s. Üks peamiseid põhjuseid, miks müra on kahjulik, on selle tekitatud vibratsioon.
Tuulikute tegeliku mõju inimestele, kohalikele kaladele ja keskkonnale saab teada alles siis kui need on püsti ja meretuulikute müra mõju uuringuid ei ole Eestis olemas.
Elering kirjutab oma kodulehel: "Eesti elektrisüsteemiga on 2020. aasta seisuga liitunud 329 MW tuuleparke, millest 301,7 MW on liitunud Eleringile kuuluva põhivõrguga. Hetkel loetakse tuuleparkide rekordtootmiseks 279 MW, mis mõõdeti 10. detsembril 2014 kell 14.45-14.50."
2014. aastal oli Eestis alla 140 elektrituuliku, tänaseks on neid 145.
2021. aastal toodeti Eestis üle 730 GWH tuuleelektrit, 2020. aastal 823 GWh ja 2019. aastal 690 GWh, mis on ka tuuleelektri tootmise rekordid. Nagu graafikult võib näha, kõigub tuuleenergia tootlus ühe aasta piires viie korra ümber ja erinevate aastate lõikes üle kahe korra. Ühtekokku tarbib Eesti aastas ümmarguselt 8,5 TWh elektrit, millest tuuleenergia katab tänase seisuga heal juhul ühe kümnendiku.
Päikeseenergia
Koalitsioonileping näeb ette, et "päikesepaneelidega energia tootmisel soodustame tarbimispõhist lähenemist".
Nimetatud "tarbimispõhise lähenemise" puhul on tegemist omamoodi mitte-lubadusega, mis ei kohusta mitte kedagi mitte millekski. Ühelt poolt võib see tähendada, et päikesepõlde saab rajada piirkondadesse, kus muid võimsusi jääb mingil põhjusel vajaka või on olemas piisavad ressursid, mis lubavad elektrivõrgul selle äärmiselt vägivõnkliku energiaallika toodangu suuremate probleemideta alla neelata.
"Tarbimispõhine lähenemine" ei tähenda siiski ainult, et toodetakse nii palju "päikeseelektrit" kui vaja, vaid tegemist võib olla märkimisväärselt "nüansirikkama" lähenemisega. "Tarbimispõhine lähenemine" võib tähendada, et arvestada tuleb mängu- ja tõenäosusteooriaga ning energiahindade suhete ennustustega. Samuti peab silmas pidama Kuznetsi kaart, üleilmastumist, linnastumist, biovõimekust ja tarbijate oodatavat eluiga.
Lahti seletatuna võib see tähendada, et soodustatakse päikesepaneelide paigaldamist elamute-ettevõtete katustele ja päikesepõldude rajamist mitte nii väga. Koalitsioonilepingus on selle kohta näiteks kirjutatud: "Loome täiendatud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuste ja energialahenduste programmi (sh kodumajapidamistes gaasikatelde vahetamiseks kütusevabade taastuvenergia lahenduste vastu)."
Biometaan
Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioonilepingus mainitakse ära ka biometaan: "Töötame välja biometaanijaamade rajamise toetusmehhanismi. Taastuvelektri osakaalu kasvatamiseks tagame 2023. aastal vähemalt kahe vähempakkumise korraldamise ning paneme paika täiendavate taastuvenergia vähempakkumiste kava aastateks 2024 ja 2025 vähemalt 1 TWh mahus."
Selle lepingulõigu juures tasuks ilmselt panna tähele, et "taastuvenergia vähempakkumiste kava" juures räägitakse kogu taastuvenergiast (tuul, päike, biomass jne), mitte ainult biometaanist.
Samuti on erinevad asjad biogaas ja biometaan. Biogaas on gaaside segu, mis koosneb peamiselt metaanist, süsihappegaasist ja vesiniksulfiidist. Biogaasi saab kasutada nii kütmiseks kui tööstuses-majapidamistes. Biometaani eripära on selles, et seda saab transportida ja kasutada koos tavalise maagaasiga.
Fortune Business Insights (FBI) avaldas käesoleva aasta veebruaris ülevaate Euroopa biogaasimajandusest. Aruandes kirjutatakse: "Euroopa biogaasi tehaste turu maht oli 2020. aastal 1,67 miljardit USA dollarit, 2021. aastaks ennustati, et see kasvab 1,87 ja 2028. aastaks 3,47 miljardi dollarini."
FBI jätkab:
Euroopa energiaagentuuride andmete kohaselt on regioonis hetkel (2020. aasta seisuga) 19 000 biogaaside ja 725 biometaani vabrikut. Nimetatud vabrikud toodavad ümmarguselt 167 TWh biogaasi ja 26 TWh biometaani.
Suurimaks biogaasi vabrikute rajamise majanduslikuks piiranguks on nende suur alginvesteeringu vajadus. Tootjad peavad panustama märkimisväärse summa raha toomise arendusse, korralikult hallatud jäätmete kogumise süsteemi, gaasi ülekande- ja jaotussüsteemi. Tehaste sisseseade, insenerilahendused, maa, materjalid ja tööjõud on kõik tehase rajamise juures olulised kuluallikad. See omakorda on loonud suhteliselt ühtse tööstusharu, kus uustulnukatel on keeruline navigeerida.
Enamgi veel: suurem osa algatustest nõuab valitsuste poolset abi. Lisaks peab biogaasi tootmises hoidma ühtlast temperatuuri, mis teeb riikides, kus on aasta lõikes külmem kliima, biogaasi tootmise märkimisväärselt keerulisemaks.
Hetkel on Euroopa peamised bio-põhiste energiaallikate kasutajad Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Ühendkuningriik, Rootsi ja Itaalia. Saksamaa on suurim biogaasi tootja ja riigis on üle 9500 biogaasi tehase. Samuti on riik Euroopa suurim biometaani tootja ja riigis tegutseb üle 200 biometaani tehase.
Lühidalt: tööstusharus majandab pisike seltskond ettevõtjaid, tööstusharu tegutseb ainult tänu riigi toetustele, külm ilm teeb biogaasi tootmise konkurentsivõimetumaks ja Eesti on suhteliselt külma ilmaga maa.
Euroopa biogaasi turu mahuks hinnati 2020. aastal pisut alla 14 miljardi USA dollari. Millist osa see mängib Euroopa elektriturul, siis 2020. aastal toodeti Euroopa Liidus 2664 teravatt-tundi elektrienergiat. Üks teravatt on miljon megavatti ja megavati hinnagraafikute jälgimisest on saanud Eestis ilmselt rahvuslik spordiala…
Biogaasi ja biometaani tööstusharus majandab pisike seltskond ettvõtjaid, tööstusharu tegutseb ainult tänu riigi toetustele ja külm ilm teeb biogaasi tootmise konkurentsivõimetumaks.
Käesoleva aasta alguses kirjutas Euroopa Biogaasi Assotsiatsioon:
Tänasel päeval võib biometaani hind olla 30 protsenti väiksem kui seda on maagaas. Biometaani saab toota alates hinnast 55 eurot megavatt-tunni kohta. Kui arvestada juurde CO2 maksud, siis elektrijaamade omanikud ei pea selle pealt maksma lisaks 18 eurot, mida tuleb teha fossiilkütuste puhul. Veebruaris maksis maagaas ümmarguselt 80 eurot MWh kohta [22. augustil maksis maagaas ca 246€/MWh.] See tähendab, et see taastuvenergia allikas on nii lühemas kui ka pikemas vaates odavam kui maagaas. Kui teised taastuvenergia gaasid, nagu seda on näiteks roheline vesinik, vajavad tootmise kasvatamiseks hulgaliselt aega ja on sellest hoolimata biometaanist 2–4 korda kallimad, siis biometaan on lähema kaheksa aasta jooksul hõlpsasti kättesaadav ja selle tootmist on võimalik kiiresti laiendada.
Kuivõrd biogaas on biometaanist tehniliselt aste allpool (pole vaja eraldada CO2-te ja mädamunagaasi), siis peaks see olema ka vastavalt odavam. Biogaasi kasutamise teeb pisut keerulisemaks vajadus eraldi infrastruktuuri järele.
Eesti Gaasi nõukogu esimees Ants Noot arvab: "Käegakatsutav eesmärk kodumaiseks rohegaasi tootmiseks on kuni 1 TWh. Täna suudame sellest toota vaid 16 protsenti. Näen mahu kasvatamise võimalust nii põllumajandusliku tooraine ehk sõnniku ja läga arvelt, biojäätmete ning ka reoveesette kasutamisest. Sellest on rohepöörde võtmes kasu mitmekordselt."
Elevandid Eesti portselanenergiapoes
Esimeseks suurlojuseks on asjaolu, et jätkuvalt on kõige suuremaks "taastuvaks" energiaallikaks biomass – mille kohta koalitsioonilepingus on täpselt null-sõna ja teiseks ülejäänud vägivõnklike taastuvenergiallikate sisendi tasakaalustmiseks peab olema samas mahus võtta kas importelektrit või olemas kiiresti käivitatavaid "tavalisi" elektrijaamu.
Kuna kõik peab olema roheline, siis on need gaasijaamad.
Kuna koalitsioonileping näeb ette, et Venemaalt gaasi enam ei osteta, siis üpris suur osa tuleviku gaasist jõuab Eestisse veeldatud maagaasi (LNG) vormis. LNG on gaasist kallim, kuna maagaasi veeldamine nõuab energiat ja seda ligikaudu kaheksa protsenti maagaasi mahust. Augusti alguses oli LNG hind Euroopas ca 61 eurot MMBtu kohta (MWh hinna saamiseks korrutada number neljaga.) Maagaasi MWh maksis toona ca 200€/MWh, ehk LNG on ümmarguselt 20 protsenti kallim.
Noot kirjutas 2021. aasta novembris roheenergia teemalise arvamusloo pealkirjaga "Taastuvenergiale ülemineku vältimatu vahelüli on maagaas":
Näen, et gaas kütusena on nii täna kui lähitulevikus vaatamata ajutisele hinnamuutusele konkurentsivõimeline. Kui asetame selle energia trilemma indeksi konteksti – varustuskindlus, keskkonnasäästlikkus ning ligipääsetavus ja hind, siis on gaas Eesti energiamajanduse stabiilsuses ja varustuskindluses hädavajalik komponent.
Gaas on olnud seni kättesaadav ja stabiilne ning olnud puutumata ka süsteemitõrgetest ja -tarnetest. Lisaks on see tänu toimivale taristule ning ühe laienevale tanklatevõrgustikule kättesaadav, teiste energia- ja kütusehindade tasemeid vaadates ka küllaltki taskukohane. Kolmandaks aitab gaas saavutada 2050 aastaks seatud süsinikneutraalse majanduse. Fakt on see, et põletamata me energeetikas niipea hakkama ei saa ning gaasi näol on tegemist kõige väiksema keskkonnasaastega kütusega.
Ehk et kuna roheenergia üksi ei ole stabiilne ega juhitav, siis paralleelselt kasutatav gaas tagab varustus- ja tarnekindluse. Seda toetavad lisaks head ühendused naabritega, sh käigusolev Balticconnector Soome suunal ning 2023. aastal valmiv Poola-Leedu GIPL gaasiühendus. Väidan, et käsikäes taastuvenergia uute võimsuste turuletulekuga on maagaas ainuvõimalik ja realistlik rohepöörde osaline.
Elering kirjutab oma taastuvenergia rubriigis:
Taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad toetada energiasäästu, tootmise ja tarbimise suuremat efektiivsust, energiajulgeolekut, energiavaldkonna innovatsiooni ja tehnoloogia arengut.
Eurokeelsed lubadused inimkeelde pannes, siis on Elering, koos Eesti energianomenklatuuriga, aastaid avalikult kuulutanud, et taastuvenergia eesmärgiks on energiavaesus (nn "energiasääst" ja "tootmise ning tarbimise suurem tõhusus").
Eesti energianomenklatuur on aastaid avalikult kuulutanud, et taastuvenergia eesmärgiks on energiavaesus.
Mida rohepööre on teinud "energiajulgeolekuga", näeb iga mõtlev inimene, kui ta viitsib korraks uudiseid vaadata. Kui Eestisse pannakse miljardite eurode eest püsti tänase tehnoloogia tuuleelektriveskeid, siis on "energiavaldkonna innovatsioon ja tehnoloogia areng" vähemalt kaheks aastakümneks lukus. Tänane taastuva elektri tehnoloogia on parimal juhul poolik ja selle agressiivne arendamine määrab Eesti aastakümneteks energiavaesusesse.
Ergo – käesoleva energiatehnoloogia arengutaseme juures on ainukene keskkonnasõbralik realistlik lahendus tuumajaam. Selle kütust jagub üle ilma tänase tsivilisatsiooni käitamiseks piisavas koguses vähemalt aastasadadeks – ja Kuul on 3He jne – ning mida on soovi korral ka omast käest võtta.
Tuulele ja päikesele toetumine viib riigi (tsivilisatsiooni jne) sisuliselt tagasi keskaega, kus pea kõik sõltus ilmast.