Suurbritannias on käimas kampaania, mille eesmärgiks on koondada kokku miljon britti, kes jätaksid 1. oktoobril oma elektriarved maksmata, et protestida riigis valitsevate kõrgete energiahindade ning valitsuse tegevusetuse vastu energiakriisiga võitlemisel. Hetkel on kampaaniaga liitunud juba ligi 189 000 britti.
Kampaania Dont Pay ehk "Ära maksa" korraldajate sõnul ei ole neil enam muud valikut, kuna sel talvel on riigis ees ootamas kujuteldamatu ulatusega katastroof.
"Viimaste hinnangute kohaselt on tavaline aastane energiaarve enam kui 5256 eurot oktoobri seisuga ning üle 5713 euro alates jaanuarist. 2023. aasta jaanuari keskmine energiaarve tõuseb tõenäoliselt 571 euroni. See tähendab, et teie kodu kütmise ja valgustamise kulu kolmekordistub võrreldes eelmise talvega," selgitatakse kampaanialehel.
Nende sõnul on tegemist elu või surma küsimusega: "Kümned tuhanded külmuvad sel talvel surnuks, kuna neil pole piisavalt raha, et oma kodusid soojana hoida. Miljonid on sunnitud valima kütmise ja söömise vahel. Üks kolmest majapidamisest sunnitakse sel talvel kütusevaesusesse. See on enam kui kaheksa miljonit kodu."
Korraldajad leiavad, et tegemist on poliitilise valikuga: "Juba niigi lasevad valitsus, tururegulaator Ofgem ja energiafirmad igal talvel tuhandetel inimestel külmetada, kuna nad ei jõua kütet juurde keerata. Isegi olukorras, kus energiafirmad teenivad hetkel rekordilisi, mitme miljardi naela suuruseid kasumeid, teevad oma aktsionäridele väljamakseid ning seavad prioriteediks veel suurema kasumi teenimise."
"Seega me streigime, kuna me ei suuda seda enam kauem välja kannatada," selgitavad korraldajad. "Me ei suuda jääda ellu süsteemis, mis selliselt töötab. Me streigime, et üksteist toetada: osalevad nii need, kes lihtsalt ei suuda maksta, kui ka need, kes ei taha maksta. Me streigime, et lõhkuda seda süsteemi, mis vaatab tegevusetult pealt, samal ajal kui inimesed satuvad üha suurematesse võlgadesse või külmuvad oma kodudes."
Kampaania korraldajad nõuavad muuseas energia hinnalae tagasiviimist 2021. aasta aprilli tasemele ja sotsiaalse energiatariifi kehtestamist hädaolukorra tingimustes, et inimesed ei sureks sel talvel külma kätte.
"Purgitäie ubade soojendamine ei tohiks maksta sama palju kui basseini kütmine," leiavad korraldajad. Hinnalagede kehtestamine sel talvel tähendaks, et tavalised töölisklassi inimesed maksaksid energiaühiku eest vähem: "Sarnaselt maksusüsteemile, mida rikkam sa oled, seda rohkem sa maksad."
Korraldajad nõuavad ühtlasi ka odavama hinnaga energiat kogukondlikele rajatistele nagu näiteks pubidele, usuhoonetele, koolidele ja kogukonnakeskustele. "Me ei saa lubada, et energiakriis rebib sel talvel välja meie kogukondade südame," leiavad nad.
Korraldajad leiavad, et kampaania eesmärkide saavutamise eest peaksid tasuma gaasi- ja naftatootjad, kes on selles kriisis süüdi. Korraldajate sõnul ei tohiks neile eraldada enam riiklikke toetusi ning "gaasi- ja naftafirmad peaksid maksma selle kriisi eest kogu ulatuses oma rekordilistest kasumitest".
Korraldajad lubavad korraldada streigi siis, kui nad saavad kokku miljon osalejat: "Koos sunnime me õiglase hinna kehtestamist. Kui miljon inimest on pardal, siis me tühistame oma otsekorraldused, jätame arved maksmata ja streik algab. See on viimane meede, kuid koos streikides on valitsusel ja energiaettevõtetel võimatu meid eirata või meid tõhusalt arvete maksmata jätmise eest individuaalselt karistada."
Korraldajate sõnul ei ole eesmärgiks streikida lihtsalt streikimise pärast, vaid miljoni inimese abil on võimalik koondada niivõrd tugev jõud, et sundida valitsust muutma energia kõigi jaoks taskukohaseks. "Ning kui nad seda ei tee, siis me oleme valmis streikima ja sunnime neid selleks," lubavad nad.
Londoni Ülikooli kolledži professori Rainer Katteli sõnul teenivad energiaettevõtted suuri kasumeid, mida valitsus üritab tarbijatele korvata. "Tegelikult oleks palju lihtsam ja otsekohesem erakordseid tulusid maksustada," rääkis Kattel. "Eelmine, Boris Johnsoni valitsus võttis vastu ühekordse maksu energiaettevõtetele, mis jõustub järgimise aasta jooksul. Liz Truss on edasised sellised maksud välistanud."
Rohkem hoogu kogub arutelu külmade ilmade saabumisega, hindas Kattel. Lahtine on veel, kuidas plaanib valitsus ettevõtteid aidata.
Toimetas Martin Vaher