Sõjaajaloos ei ole harv, et esitatud küsimustele ei saada ausaid vastuseid, kirjutab Die Weltis ilmunud arvamusloos Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajaloo emeriitprofessor Martin van Creveld, kes on kirjutanud raamatu ka tuleviku sõdadest.
Kes on vastutav raketilöögi eest Poolas Przewodowis? Kes lasi õhku Nord Streami gaasijuhtme? Köievedu vastuse saamiseks nendele küsimustele ei ole midagi uut. Sarnaseid juhtumeid on möödunud aastakümnetel ikka ja jälle olnud. Toon siin mõned välja.
Müstiline allveelaev Vahemeres
Hispaania kodusõja varajases faasis ründasid „saladuslikud" – paljud uskusid, et Itaalia – allveelaevad alatasa Briti, Prantsuse, Nõukogude Venemaa ja ka Hispaania allveelaevu. Paljud laevad said kahjustada, mõned uppusid. Ainuüksi 1937. a. augustis oli selliseid rünnakuid kümme.
Samal ajal kartis Itaalia diktaator Benito Mussolini Suurbritanniaga ja Prantsusmaaga vastuseisu eskaleerumist. Allveelaevadelt eemaldati riigitunnused, igasugused teadmised intsidentidest lükati ümber. Nyoni konverentsil novembris 1937 olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja rida väiksemaid riike rahul sellega, et rünnakud kirjutati „tundmatute piraatide" arvele.
Kuna Itaalia sai vabad käed Franco toetamiseks, nõustus ta vastutasuks koguni regulaarsete Briti-Prantsuse patrullidega Vahemere lääneosas. Mõnda aega patrullisid isegi Itaalia laevad Türeeni merel – klassikaline juhtum analoogselt looga, kus oinas sai aednikuks.
Ilmselt ei ole vajalik mainida, et allveelaevade päritolu ei jäänud pikalt saladuseks – tegelikult ei olnud see kunagi saladus olnudki. Itaalia enam rünnakuid ei korraldanud – ja Briti peaministrile Neville Chamberlainile jäi mulje, et rahusobitus toimib, mis oli aasta hiljem toimunud Müncheni konverentsil suure tähendusega.
Venelased (ei olnud) Koreas
Korea sõja ajal toimus arvukalt õhulahinguid Ameerika lennukite ja Nõukogude lennukitele sarnanevate õhusõidukite vahel. Mõnede Nõukogude päritolu lennumasinatega lendasid Vene piloodid. Neid piloote oli kerge ära tunda, sest nad rääkisid raadios omavahel vene keeles. Kuna vahepeal olid nii USA-st kui USSR-ist saanud tuumarelvade omajad, siis oli eskalatsiooni oht suurem kui iial varem ajaloos.
Nõukogude Venemaa aga eitas otsest sõjas osalemist ja USA kaitseministeerium omalt poolt ei kinnitanud ametlikult neid kokkupõrkeid. Nii töötasid mõlemad pooled – kumbki omal viisil – koos ja päästsid maailma, andes mõista, et midagi ei ole juhtunud.
September 2006, Damaskusest edelas
5. septembri öösel vastu 6. septembrit 2006 ründasid Iisraeli lennukid Süüria tuumareaktori ehitust Damaskusest edelas ja hävitasid selle täielikult. Lootes, et sel viisil saab vältida Süüria liiga teravat reaktsiooni ja rahvusvahelist hukkamõistu, ei võtnud Iisrael rünnaku eest vastutust. Katsed asja vaka all hoida kukkusid aga läbi ja ei läinud kaua, kuni tõde selgus.
Sellegipoolest läks veel viisteist aastat, kuni (siis juba endine) valitsusjuht Ehud Olmert võttis vastutuse rünnaku eest. Alates 2006. aastast on toimunud ka järgmisi sarnaseid, kuid väiksemaid Iisraeli rünnakuid sihtmärkide vastu Iraanis, Süürias, viimases ka „terroristide" vastu. Need on muutunud rutiiniks ja meedia huvi nende vastu on väike.
Lend MH17
Malaisia lennukompanii lend 17 (MH17), liinilend Amsterdamist Kuala Lumpurisse, tulistati 17. juulil 2014 Ida-Ukrainas alla. Kõik 283 reisijat ja 15 meeskonnaliiget said surma. Sündmus toimus, samal ajal, kui Donbassis oli sõda, Vene separatistide poolt kontrollitud territooriumi kohal.
Vastutus uurimise eest delegeeriti Hollandile, kes jõudis järeldusele, et lennukit tabas maa-õhk rakett, mis lasti välja alalt, mida kontrollisid venemeelsed separatistid. Raketikompleksi tüüp oli Hollandi raporti kohaselt Vene armee 53. õhutõrjebrigaadist pärinev Buk. Lasu päeval olla õhutõrjekompleks toodud Venemaalt ja lask sooritatud ühelt separatistide ala põllult. Kompleks olla õige pea Venemaale tagasi viidud.
See raport – vahepeal on ka kohtuotsus langetatud – ei takistanud konfliktis osalenud pooli teineteist süüdistamast. Ühel hetkel läks Vladimir Putin koguni nii kaugele, et esitas absurdse väite, et kui Ukraina oleks separatistide nõudmistega nõustunud, siis ei oleks lendu MH17 kunagi alla tulistatud.
Nord Streami mõistatus
26. septembril 2022 kõlasid häirekellad, kui avastati suured lekked Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 gaasijuhtmetes. NATO, ennekõike Ameerika president Biden, süüdistas kiiresti venelasi. Nii mõnigi vaatleja ei saanud aru, miks peaks Putin saboteerima süsteemi, mida ta niigi juba kontrollis.
Tõenäolisem, tõdesid nad, olla hoopis see, et ameeriklased üritasid vähendada Euroopa Liidu sõltuvust Venemaast ja provotseerida konflikti nende vahel. Varem, 7. veebruaril, julgustas Biden seda tõlgendust ka ise, üteldes toona, et kuigi gaasijuhe on Saksamaa kontrolli all, on „meil" (ameeriklastel) võimalused tarne katkestada.
„Identifitseerimata" sõjalised operatsioonid ei ole seega üldsegi harvad. Ja kui mõni päevavalgele tuleb, siis ütlevad kõik seotud (ja ka mitteseotud) pooled täpselt seda, mis on neile kasulik, ilma „tõele" viitamata. Ükski argument – ükskõik kui juukseid püstitõstev – ei jää sellistel juhtudel kasutamata, kui see vaid mõnele poolele kasulik on. Kui see poleks nii ohtlik, oleks see peaaegu koomiline.
Tõlkis René Allik