Euroopa Kohus lükkas tagasi Austria hagi, mis oli suunatud Ungari kavatsuse vastu laiendada oma tuumajaama, teatas Serbia ungarikeelne ajaleht „Magyar Szó".
Nimelt oli Austria valitsus vaidlustanud kohtus Euroopa Komisjoni heakskiidu asjaomasele plaanile ning nõudnud heakskiidu tühistamist.
Kohtuasi käivitus 2018. aastal. Austria kaebas Euroopa Komisjoni toona kohtusse selle eest, et too oli aasta varem andnud Ungarile loa ehitada Paksi tuumajaamale Vene tuumaenergiaettevõtte „Rosatom" abil kaks uut reaktorit.
Euroopa Komisjon oli käivitanud 2015. aastal juurdluse, et tuvastada, kas Paksi tuumajaama rahastamiskava vastab Euroopa Liidu reeglitele või mitte. Tuvastati, et Ungari-poolne rahastus sisaldab ka riiklikku toetust (12,5 miljardit eurot), kuid leiti see 2017. aasta märtsi algul siiski nõuetega kooskõlas olevat.
Austria vaidlustas tollase otsuse kohtus, väites, et tuumaenergia polevat roheenergia ega sobituvat kliimamuutuste-vastaste meetmete hulka. Komisjoni heakskiiduotsusele heideti ette sedagi, et see rikkuvat riigihanke sihtotstarbekuse põhimõtet, tekitavat ebaproportsionaalse turumoonutuse, ega teenivat üldist hüve.
Euroopa Liidu Kohus põhjendas tagasilükkamisotsust nõnda: liikmesriigid tohivad otsustada oma energeetika ülesehituse asju ise, komisjonil pole aga õigust nõuda, et riiklik rahastus suunataks alternatiivsetele energiaallikatele.
„Ungarile on suureks võiduks, et Euroopa Liidu Kohus kinnitas Austria hagi tagasi lükates kolmapäeval, et Paksi tuumajaama laiendus on EL-i reeglitega igati kooskõlas," ütles samal päeval Ungari välisminister Péter Szijjártó, kes viibis parajasti Bukarestis NATO liikmesriikide välisministrite kohtumisel.
Szijjártó tõstis esile, et Euroopa Liidu Kohus oli tagasi lükanud kõik alusetu rünnaku käigus loetletud valeväited. Ta lubas, et Ungari jälgib hoolikalt Paksi tuumajaama tehtava investeeringu vastavust kõige rangematelegi looduskaitse- ja muudele nõuetele, kuna on päevselge, et tuumajaama ehitamisel on tähtsaim tegur ohutus.
„Meil õnnestus lüüa tagasi järjekordne rünnak, ületada järjekordne takistus," nentis Szijjártó.
Austrial on õigus vaidlustada otsus selle teadasaamisest alates kahe kuu ja kümne päeva jooksul.
Austria – kogenud tuumavastane hageja
Austria kaebas tänavu juulis Euroopa Komisjoni peale veel selgi põhjusel, et too oli arvanud roheenergialiikide sekka ka tuumaenergia ja maagaasienergia, teatas tuumauudisteportaal „World Nuclear News". 2015. aastal kaebas Austria aga kohtusse Euroopa Komisjoni otsuse lubada Ühendkuningriigi valitsusel riiklikult rahastada Hinkley Pointi tuumajaama ehitust Inglismaal Somersetis. Austria toonane valitsusjuht Werner Faymann põhjendas mainitud hagi sellega, et tuumaenergia polevat üldse mingi uuenduslik energialiik ega väärivat seetõttu rahalist toetust. Euroopa Liidu Kohus lükkas tagasi ka Austria tollase hagi, lõplikult 2020. aastal.
Austria valitsus pole rahul ka seekordse kohtuotsusega. „See otsus on mulle arusaamatu," ütles internetiväljaande „Euractiv" teatel Austria energeetika- ja keskkonnaminister Leonore Gewessler. Ta lisas, et Austria hinnangul oli see otsus vale ja annab sellisena ka täiesti vale signaali. Gewessleri sõnul on praeguses julgeolekuolukorras äärmiselt murettekitav, et Venemaa saab ligipääsu Euroopa Liidu ühe liikmesriigi elutähtsale taristuosale.
Euroopa Liidu Venemaa-vastased majandussanktsioonid ei laiene teatavasti tuumakoostööle.
Väikelinn Paks (elanikke u. 20 000) asub pealinn Budapestist sadakond kilomeetrit lõunas. Sealsest tuumajaamast saadav energia katab praegu 46,8 protsenti Ungari kogu energiavajadusest. Kahe uue reaktori valmimise järel suureneb tuumaenergia osakaal ning seeläbi ka Ungari energiajulgeolek veelgi.
Toimetas Tõnu Kalvet