Demokraatia ja õigusriik on lääneriikides läbinisti korrumpeerunud ning meie vabadus, õigused ja tsivilisatsioon tervikuna on tõsises ohus. Reaalsed kodanikuvabadused ja põhiseaduslikud õigused trambitakse mutta, nii et silm ka ei pilgu. Vabadust ei ohusta eeskätt Venemaa, vaid lääne radikaliseerunud süvariik ja nomenklatuur, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
Twitteri paljastused näitavad, et Lääne demokraatiat ja vabadust ei ohusta niivõrd Venemaa, vaid süvariik ja võim laiemalt. Nii on Ameerika Ühendriikides, aga küllap ka mujal. Eesti puhul saame rääkida näiteks kaporatuuri võimupöördest, millega nurjati demokraatlik rahvahääletus.
Nagu ikka, karjub varas kõige valjemini: võtke varas kinni! Venemaa väidetavast sekkumisest demokraatlikesse valimistesse USAs ja mujal on tehtud legitiimne ja prioriteetne teema, ent samal ajal tegelevad "organid" sõna otseses mõttes sõnavabaduse lämmatamise, ajupesu ja valimistulemuste mõjutamisega (Hunter Bideni skandaali summutamine) ehk teisisõnu: omaenda kodanike manipuleerimisega, et säilitada nomenklatuuri võim.
Loomulikult ei ole Venemaa demokraatlik riik ja kujutab imperialistlike ambitsioonide tõttu ohtu oma naabritele. Globaalselt üritab Venemaa vastu astuda Lääne, eriti aga USA hegemooniale. Ent see kõik on köömes võrreldes sellega, milline võime on lääne valitsustel endil lämmatada tegelik vabadus ja demokraatia. Ja seda nad ka teevad.
Muidugi nad ei tunnista seda, vaid seletavad kalapilgul, et demokraatiat tuleb kaitsta väärinfo, vihakõne, Kremli jutupunktide jms levitamise eest, mis lõhestab ühiskonda ja toidab äärmuslust. Mingi grupp mittevalitud või siis ei-tea-kuidas valitud seltsimehi otsustab, et nemad teavad, mis on õige ja ühiskonnale hea ja kuidas meie peame elama.
Kellelegi pole uudiseks, et peavoolumeedia, mis peaks olema demokraatliku ühiskonna vahikoer, on tegelikult kallutatud võimu ja selle poolt viljeldud ideoloogia suunas. Eestis rahastab peavoolumeediat valitsus, kuid ilmselt ei piirdu koostöö ainult muusika tellimisega. Mõni ime siis, et kutsa toitvat kätt ei hammusta, vaid haugub nende peale, kellele peremees osutab.
USA valitsuse taktikepi järgi toimisid või toimivad ka suured ühismeediaplatvormid, mille mõju on raske üle hinnata. Näiteks on nüüd välja tulnud, et Twitter tegutses sisuliselt FBI allasutusena.
Ajakirjanik Matt Taibbi sõnul olid sotsiaalmeedia jälgimistegevuse ja tsenseerimisega seotud nii FBI kui suur hulk teisi föderaalvalitsuse agentuure – alates riigidepartemangust kuni Pentagoni ja Luure Keskagentuurini (CIA). Twitteri juhtkonnal olevat lausa järg käest kadunud, kelle palveid nad parasjagu täidavad. Kuid USA valitsus ei suhelnud ainult Twitteriga, vaid ka teiste platvormidega ja ettevõtetega nagu Facebook, Microsoft jpt.
Niisamuti sundis USA valitsus Twitterit ja teisi sotsiaalmeedia platvorme võimendama ühtlaadi ja peitma teist laadi Covid-19 puudutavat sisu. (Loe lähemalt Objektiivist: "Tsensorid olid FBI palgal", "Inimeste suu kinni toppimist nõudis terve süvariik", "Võim nõudis, et inimesed Covidit paaniliselt kardaksid").
Ka Eesti meedia puhul võib näha, kuidas kõik käib justkui kampaania korras. On vaid üks tõde ja selles kahtlejad on rahvavaenlased, Kremli agendid. Ei tohi olla Eesti iseseisvuse poolt või Rail Balticu, kooronapiirangute või Nursipalu laiendamise vastu. Eesti on sõjas ja on absoluutselt patriootlik meie riik slaavlasi täis toppida. Kõik Ukraina heaks! Elukalliduse tõusus on süüdi ainult Putin, mitte meie valitsus või Euroopa Liidu ideoloogilised ambitsioonid.
Taolise äraspidise demokraatia lipuks on läänemaailmas tehtud seksuaalvähemuste vikerkaareplagu ja vabadus seisnevat õiguses lõputu arv kordi "sugu vahetada". Reaalsed kodanikuvabadused ja põhiseaduslikud õigused aga trambitakse "demokraatlike valitsuste" poolt mutta, nii et silm ka ei pilgu.
Demokraatia ja õigusriik on mitmetes või koguni paljudes lääneriikides läbinisti korrumpeerunud, ja ma ei pea üldse silmas Ungarit või Poolat, mis on valinud "liberaalsest demokraatiast" erineva kursi. Ohus on meie vabadus, meie õigused, meie tsivilisatsioon tervikuna. Tõsiselt. Ohuks on meie "oma" radikaliseerunud, küüniline nomenklatuur. Kui me ei taha kõigest ilma jääda, mis meil on, on aeg koonduda, vastu hakata ja oma õiguste eest seista, sest keegi teine seda meie eest tegema ei tule.