Endine ÜRO abi-peasekretär Ramesh Thakur nendib, et asjad, mida Covidi režiimi ajal peeti vandenõuks, on osutunud tõeks ja viiruse piiramisel tehti suurem osa asjadest valesti.
Viimaste nädalate jooksul, alguses aegamisi, kuid hiljem üha kiiremini, on ilmsiks saanud kaks arengut. Kõiges on valeks osutunud tuumikväited, millega õigustati Covidi aja sulgemisi, maskikandmist ja süstimist ning seni võimutsenud narratiiv on kõigil kolmel rindel sunnitud taanduma. Kuid kõigest hoolimata on käia veel pikk tee, millele osutab Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsuse keeld, millega Novak Djokovicil ei lubata mängida Indian Wellsi tenniseturniiril.
Teiselt poolt on Ühendkuningriigi sulgemiste aja poliitika paljastused purustanud Covidi ametliku narratiivi. Meil, skeptikutel, oli õigus kui me kahtlesime Covidi meetmete ajendites, nende taga olevas "teaduses" ja valitsuse otsuste õigustamiseks esitatud tõendusmaterjalis. Kõigest hoolimata me ei suutnud siiski ette kujutada kui müüdavad ja kurjad olid ning kui põlastusväärselt käitusid oma kodanike suhtes mõned tõprad, kes pidid vastutama meie tervise, elude, elatise ja laste tuleviku eest. "Põrgu on tühi ja kõik deemonid on siin," kirjutas Shakespeare "Tormis". Neil on vaja ehitada uus Põrgu ring, kuhu mahutada kõik need kurjategijad, kes on maailmas alates 2020. aastast kurja reinud.
"Valesti" mõtlevate teadlaste ja rahulolematute kodanike vaigistamiseks kasutati kõigile türanniatele omaseid lahendusi.
Eksitus on see, kui keegi loksutab kogemata kohvi lauale või sõidab kiirteelt maha mööda valet teed. Sulgemiste poliitikaid tõukasid poliitikud ja rahvatervisetööstuse juhid jõuliselt tagant hoolimata teadlaste eriarvamustest ning märkimisväärsest avalikkuse vastuseisust. "Valesti" mõtlevate teadlaste ja rahulolematute kodanike vaigistamiseks kasutati kõigile türanniatele omaseid lahendusi. Hoolega levitati väärteavet ja valesid ning samal ajal keelati tõe rääkimine. Avaliku vastuseisu ulatus jäi tähelepanuta, kuna hirmu külvav korporatiivne meedia tegi võimuritega koostööd ja ei kajastanud vastakaid seisukohti.
Ausaid vigasid oli vähe ja need võib andeks anda. Suurema osa vigade puhul siiski eirati sihikindlalt reaalsust. Tegemist oli otseste valede ja inimeste vastu suunatud süsteemse terrorikampaaniaga, mille eesmärgiks oli inimeste sunniviisiline allutamine meelevaldsele režiimile. Režiim teotas, vaigistas ja tühistas kriitikuid. Inimeste alistamiseks kasutati kõiki riigi käsutuses olevaid vahendeid; oli selleks siis äraostmine või türanniseerimine. Uuema aja ilmselt kõige hullumeelsemate avalike poliitikate jõustamisel eirati kogu olemasolevat pandeemiate haldamise kaanonit ja lubati ennast juhtida pimedast paanikast kohas, kus oleks kõige enam vaja läinud äärmist rahu. Sulgemiste "kogemata tehtud veaks" nimetanine on ühiskonnale põhjustatud vapustuste eitamine.
Enne kõige selle täpsemat käsitlemist toon ma probleemi kirjeldamiseks siinkohal välja mõned tähelepanekud.
Tõigad, mis nüüdseks on osutunud tõeks, kuid mida kõik ei tunnista
Covidist on saanud endeemia. See ringleb mööda maailma ja pöördub uute tüvedega järjest tagasi. Inimesed, kes on haiguse läbi põdenud ja/või selle vastu süstitud, võivad haigestuda ning haigust edasi kanda. Sellest tulenevalt pole meil muid valikuid kui õppida viirusega elama. Tähtis on, et poliitikate koha pealt oleks võetud õppust ja mitte eales enam, nii uudse koroonaviiruse kui ükskõik millise nakkushaiguse puhul ei järgiks me säherdusi hullumeelseid avalikke poliitikaid, et paneme ühe kuni kümne juhtumi tuvastamise tõttu kinni terved linnad ja riigid ning peatame kogu sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku tegevuse, andes selle juures totaalse võimu sotsio- ning psühhopaatide kätte.
Samal ajal on eriliselt märkimisväärne, kui paljud kahtlused, mida avaldati 2020. aasta algusest peale ja mida vahepealsel ajal vandenõuteooriatena mõnitati, on osutunud tõesteks väideteks ja üldtunnustatud faktideks.
- Viirus võis alguse saada Wuhani Viroloogiainstituudist;
- Covidi mudeldamiseks kasutati kahtlaseid lahendusi, mille tulemusi esitati kõrvalseisjatele kui arukaid stsenaariume;
- Sulgemistest pole kasu;
- Sulgemised tapavad inimesi nende põhjustatud väärastunud ja muude kahju tekitavate tagajärgede tõttu, mille hulgas on näiteks laste elusid päriselt päästvate immuniseerimiskampaaniate peatamine arengumaades;
- Koolide sulgemine oli eriliselt halb poliitika. Sellest polnud viiruse leviku peatamisel mitte mingisugust kasu ja need põhjustasid laste haridusele, arengule ja emotsionaalsele heaolule pikaajalist kahju;
- Maskidest ei ole tolku. Need ei tõkesta ei haigestumist ega haigusidude ülekandumist;
- Nakatumine tagab loomuliku immuunsuse, mis on vähemalt sama tõhus kui süstimine;
- Covidi süstid ei peata nakatumist, haiglasse sattumist, ega hoia ära surma;
- Covidi süstid ei hoia ära haiguse ülekandumist;
- Uut tehnoloogiat kasutavate süstiainete turvalisust pole lõpuni uuritud, seda nii lühiajalises kui pikaajalises plaanis;
- Covidi süstidel on kõrvalnähud ja need on tõsised, kuid ohusignaale eiratakse ning kahtlused lükatakse kõrvale;
- mRNA ained ei jää pidama süstimiskohta käevarres, vaid need levivad kiirkorras üle inimese keha, sealhulgas järglaste saamise organitesse, millel võib olla kahjulik mõju viljakusele ning sündidele;
- Süstide kahjude-kasude võrdlus, nagu ka haiguse enda puhul, on vanuserühmade kaupa väga erinev. Terved noored inimesed ei vaja süste ega nende võimendamist;
- Süstisund ei suurenda süstimise määra;
- Süstisund suurendab kõigi vaktsiinide vastasust;
- Eriarvamuste ja kahtluste lämmatamine vähendab usaldust rahvatervisetööstuse juhtide, ekspertide ja institutsioonide ning tõenäoliselt teadlaste vastu üldiselt;
- "Pika Covidi" kartus on ülepaisutatud. Ameerika Ühendriikide terviseamet (CDC) hindab selle ulatust 20 protsendile, Ühendkuningriigi uuringus väidetakse, et see jääb kolme protsendi kanti haigestumistest. "Pikka Covidit" ei tõesta üldistatud nähud, nagu väsimus ja kehaline nõrkus, mis pole sellele haigusele ainuomased;
- Tervisepoliitikad nõuavad kompromisse, nagu iga teine poliitika. Selle tõttu tuleb esmajärjekorras viia läbi kasude-kahjude analüüs.
Ühendkuningriigi sulgemiste paljastused
Viimase kolme aasta jooksul on maailmas elu kaotanud miljonid inimesed ja ilmselt kümned miljonid kaotavad tulevastel aastatel lisaks. Hävitatud on tsiviliseeritud elustiil; eelnevalt kehtinud puutumatud vabadused on kistud ribadeks; kodanikuõigustest on saanud eelisõigused, mida bürokraadid jagavad oma suva järele; korrakaitsjatest tehti inimesi, kelle teenimiseks ja kaitsmiseks on nad andnud vande, terroriseerivad tänavajõhkardid; hävitati ettevõtlus; majandused aeti karidele; kaotati kehaline puutumatus.
Ühendkuningriigi sulgemiste paljastused on rohkem kui sajast tuhandest riigi peamiste Covidi poliitikate kujundajate sõnumitest koosnev varalaegas, mis näitavad reaalajas, kuidas ajal kui Matt Hancock oli terviseminister (2020.–2021. aastal), valitses võimukoridorides küüniline ja ebamoraalne upsakus. Telegraphis igapäevaselt ilmuvad paljastused on võrreldavad aegluubis reisirongide kokkupõrkamise pealt vaatamise kütkestava õudusega. Schadenfreude ei saa olla palju meeldivam.
Paljastused on üle külvatud kergemeelsete märkuste, pilkavate kommentaaride ja jälestusega tavakodanike suhtes. Boris Johnsoni valitsust puudutavate paljastuste seast leiab:
- Valitsus teadis, et puudusid "jõulised põhjendused" reeglitele, millega lapsi sunniti järgima "kuue reeglit" (maksimaalne arv inimesi, kes tohtisid suvalises kohas koos olla), kuid sellest hoolimata jõustati nimetatud vastuolulise poliitika.
- Inglismaa koolides sunniti lapsi kandma näomaske, kuna Johnson ei soovinud sellel teemal Šotimaa peaministri Nicola Sturgeoniga vaielda, olenemata asjaolust, et Inglismaa kõrgeim terviseametnik Chris Whitty kinnitas, et selleks pole "olulisi põhjuseid". Teiste sõnadega peeti poliitilisi kaalutlusi teadlikult tähtsamaks kui laste vajadusi ja heaolu.
- Sulgemiste lõpetamise kavale tõmmati kriips peale peale seda, kui Johnsonile teatati, et see oleks "avaliku arvamuse jaoks liiga vara".
- Ekspertidele maksti üle aasta rohkem kui üks miljon naelsterlingit päevas täiesti kasutu testimise ja jälgimise programmi eest. Antud programmist sai avaliku raha pettuse teel kühveldamine eraettevõtjate taskutesse.
Täna me teame kui türanniast joobunud oli poliitikute, bürokraatide, teadlaste ja ajakirjanike klass pandeemia ajal. Nomenklatuur, kui see vabastati demokraatlikust vastutusest ja ajakirjanduse järelvalvest, muutus sujuvalt moraalselt üleolevateks ning ebainimlikult tühisteks türannideks. Seistes vastu kõigile mõtetele, mis jäid väljapoole nende kõlakambrit, arenes neis inimestes välja jälestus kõige vastu, mis esitas väljakutse sulgemiste kirglikule andmusele.
Dr. Jay Bhattacharya Foto: medpagetoday.com
Sulgemiste skeptikutest, nagu seda on Great Barringtoni Deklaratsiooni autorid, kes juhtisid tähelepanu, et hoolt tuleb kanda eelkõige vanurite ja krooniliste haigete eest, tehti "Covidi eitajatest" rahvavaenlased, kes soovisid enne karjaimmuunsuse saavutamist oma kalgi ning julma tegevuskavaga inimesed surma saata. Samas valitsuse poliitikuid, kelle poliitikad põhjustasid vanurite ja haavatavate inimeste tervisele katastroofi mõõtu kahju, peeti kangelasteks ja laitmatu moraalse autoriteedi esindajateks.
Sotsiopaat, psühhopaat või mõlemad?
Hancocki kohta käivate paljastuste hulgast leiab:
- Rohkem kui 40 000 Inglismaa hoolde- ja vanadekodude asukat suri Covidisse. Whitty andis 2020. aasta aprillis Hancockile nõu, et kõiki hooldekodudesse siseneijaid peab testima. Viimane ei võtnud seda kuulda, sest testimise võimekus oli piiratud ja poliitilistel põhjustel pidas ta olulisemaks jõuda enese kehtestatud ning suurushullustusest ajendatud eesmärgini teha tavaelanikkonna seas päevas 100 000 testi. Selle tõttu jäi hoolde- ja vanadekodude asukate kaitsmine tahaplaanile, kuigi terviseminister korrutas, et hoolde- ja vanadekodude ümber on tõmmatud "kaitsev ring". Patsiente, kes saadeti haiglatest hooldekodudesse, küll testiti, kuid samas väljast tulnud inimesi mitte. Great Barringtoni Deklaratsioonis näidatud suunatud kaitse lahendus oleks olnud parim, kuid Hancock saatis selle kolme autori, kes on maailmakuulsad epidemioloogiateadlased, ettepanekud prügikasti.
- Sotsiaalhoolekande minister Helen Whatley ütles Hancockile, et hooldekodude asukate abikaasade külastuste keelamine on "ebainimlik" ja see võib viia olukorrani, kus pikas eraldatuses olnud asukad "annavad lihtsalt alla", kuid terviseminister ei andnud järele.
- 2020. aasta novembris põlgas Hancock ära ettepaneku, millega sooviti asendada 14-päevane kohustuslik karantiin positiivse Covidi proovi andnud inimestega kokku puutunud isikutele viie päevase testimisega, kuna see oleks tema sõnul "osutanud, et me võisime milleski eksida". Rääkige veel midagi uputatud kulude loogilisest eksitusest (sunk cost fallacy). Rohkem kui 20 miljonil inimesel kästi ennast ühiskonnast eraldada hoolimata asjaolust, et neil ei olnud mingisuguseid sümptomeid. Olgu Jumal mulle tunnistajaks, kui hästi ma ennast tunnen, et ma olin selgelt Austraalia rabeda testimise ja jälgimise programmi vastu [Dr Thakur elab Austraalias].
- Kui peeti aru kogu aeg muutuvate sulgemiste reeglite ja inimeste allutamise teemal, siis soovitas Hancock "inimestel püksid jalast ära ehmatada" ja sündis "Projekt Hirm" (Project Fear). Ühendkuningriigi kõige kõrgem ametnik, riigisekretär (cabinet minister) Simon Case leidis 2021. aasta jaanuaris, et "hirmu ja süü tegur" on "sõnumite parema edastamise" juures oluline.
- Kui 2020. aasta detsembris ilmus välja Covid-19 Alfa/Kenti tüvi, siis Hancock ja tema nõunikud pidasid plaani, millal oleks ideaalne aeg see "kasutusele võtta", et avalikkus oleks jätkuvalt hirmul ja kuuletuks võimurite käskudele.
- Üks Hancocki meeskonna liige uuris, kas Nigel Farage'it ei oleks võimalik vangi panna, kuna ta üllitas video, kuidas ta keeluajal pubis õlut joob. Opositsioonipoliitik oli toona valitsusele kui okas tagumikus.
- Hancock ja Case irvitasid inimeste üle, kes reisilt tagasi pöördudes pandi kinni "kingakarbi suurustesse" hotellitubadesse. Case kirjutas, et ta tahtis näha inimeste nägusid, kes äriklassi lennureisilt saabudes peavad kaks nädalat elama Premier Inni "kingakarbis". Kui Case'ile öeldi, et ühe päeva jooksul on vabatahtlikult karantiinihotelli elama asunud 149 inimest, oli see tema arust "lõbus".
- Hancock pidas vihast võitlust selle nimel, et kogu süstimisega kaasnev meediatähelepanu endale saada. Ta kenitles enda ajakirjanduses ilmunud piltide paistel ja kiitles, kuidas pandeemia viib tema karjääri "uude liigasse".
- Ta andis kolleegidest ministritele juhise, et need käseksid politseil sulgemiste reeglite rikkujatega karmilt käituda ja neid inimestele jõuliselt peale sundida. Kui seda tehti, siis ta kiitles, et "võmmid on marsikäsu kätte saanud". Mis omakorda tekitab küsimuse, kui õiguspärane oli tema sekkumine politsei tegevuskavva.
- Olles joobunud iseenda geniaalsusest ja eksimatusest, ründas ta Ühendkuningriigi süstimiskava juhti, daam Kate Binghamit, Ühendkuningriigi terviseteenistuse (NHS) juhti lord Stevensit ja Wellcome Trusti tegevjuhti Jeremy Farrarit (kes tänaseks on WHO ülemteadlane).
- Ta pidas oma abilistega salanõu, milleks kasutati salajast tabelit, et mässavad konservatiivse partei liikmed, juhul kui need sõna kuulama ei hakka, nende valimispiirkonna "katuserahadest" ilma jätta. Selliste projektide hulgas oli näiteks lapsinvaliidide hooldekeskus.
Ma olen ühe viidatud Telegraphi lugudele antud kommentariga äärmiselt nõus: "Hancock oli juba enne pandeemiat intellektuaalselt kidur mülkaelanik ja on seda tänaseni, kuid nüüd on tema küljes rohkem lima ja ta haiseb halvemini". Elik tehnilisemate oskussõnadega selgitades, siis Hancock on iseenda egost pimestatud totaalne p***evest.
Riik tegi igapäevategevustest, nagu näiteks pargis pingil istumine ja lähisugulastega kohtumine, kriminaalkuriteo.
Riik tegi igapäevategevustest, nagu näiteks pargis pingil istumine ja lähisugulastega kohtumine, kriminaalkuriteo. Rahvatervisetööstuse sõnumeid kasutati relvana, et teha vaimu hävitavast sotsiaalsest eraldumisest normaalne ja püha toiming. Isegi Ida-Saksamaa Stasi ei keelanud vanavanematele oma lastelaste kallistamist ära. Pandeemia ajal sunniti vanureid surema üksinduses ja pereliikmed ei tohtinud nendega hüvasti jätta. Samuti keelati ära matuste pidamine, kus kõik soovijad oleksid saanud lahkunu viimsele teekonnale saata.
Hancock sai sellist võimuahnust endale lubada kuna peaminister Boris Johnson oli laisk, nõrk ja ebakindel. Johnsoni vallandatud nõunik Dominic Ciummings kirjeldas teda tabavalt: "Boris on "juhitamatu ostukäru", kes viskleb selvehalli riiulite vahel küljelt-küljele, seda sõltuvalt kellega ta viimati rääkis." Cummingsi sõnad on paljastuste valguses osutunud kõiges õigeks. Borisist, kes varem oli oma instinktide poolest libertaar, sai pandeemia ajal hullumeelne sulgemiste fanaatik.
Õppetunnid
Ühendkuningriigi sulgemiste paljastused kinnitavad, et tavalahendused ja -poliitika peavad pandeemia haldamise vallas suunama suuremat osa poliitikakujundajate põhiotsuseid. Samamoodi, kui meditsiinieksperdid võivad pidada aru tehniliste üksikasjade teemal, kuidas erinevaid lahendusi rakendada, peavad poliitikate eksperdid olema nende poliitkate kujundamise juures juhtrollis ja hindama kui tõhus on mingi konkreetne poliitika ning millised on antud sekkumise tulemused. [Järjekordse haiguspuhangu puhul pole vaja hakata "jalgratast leiutama" – nagu Covidi režiimi puhul tehti –, vaid kasutada tuleb haiguste haldamiste varasalves olevaid järeleproovitud tegutsemisviise.]
Olemasolevad raamistikud, protsessid ja institutsioonaalsed turvameetmed, mida järgides vabad demokraatiad kuni 2020. aastani toimisid, on inimestele taganud üha rohkem vabadusi, suurema jõukuse, kadestamisväärse elustiili, elukvaliteedi ning inimkonna ajaloos enneolematud haridus- ja tervisesaavutused. Kui neist loobuti ja otsustamise õigused anti pisikese grupi inimeste kätte, kes ei vastutanud mitte millegi eest, ega pidanud kellelegi aru andma, kellega ei saanud vaielda ja kelle tegevust uurida, siis selle kõige tulemuseks oli protsesside talitluse nurjumine ja olematu kasuga tulemused. Kui kasu midagi oligi, siis see oli väga tagasihoidlik ja sellega kaasnesid väga pikka aega kestvad tohutud kahjulikud tagajärjed.
Mida varem me jõuame tagasi arusaamise juurde, et järeleproovitud tegutsemisviisid tagavad paremad pikaajalised tulemused ja kui need toimivad kontrollmehhanismina kasutute tulemuste suhtes, samal ajal hoides ära kuritarvitused ning avaliku raha raiskamise vastu, seda parem.
Paanikast ajendatud pandeemia reaktsiooni – mida suunasid poliitilised salasepitsused, mis kasutas inimeste hirmutamiseks ja kriitikute suukorvistamiseks ära kõik riigi käsutuses olevad sunnivõtted – tulemuseks oli tohutu hulga kõige haavatavamate inimeste tapmine. Samal ajal suleti suurem osa ühiskonnast, keda Covid pea üldse ei ohustanud, oma kodudesse. Selliste lahenduste kasud on äärmiselt küsitavad, kuid kahjud kõigile selgelt näha. Johnsoni valitsus üldiselt ja Hancock üksikult tõestavad järjekordselt lord Actoni tähelepanekut: võim korrumpeerib ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt.
Ühendkuningriigi valitsus ei järginud teadust vaid Hancocki ego ja karjääri ambitsioone. Ta kasutas ära Johnsoni "imelise" laiskuse ja pealiskaudsuse. Sulgemiste paljastused näitavad, et valitsus muutus kurjaks, see pidas kodanikke vaenlasteks ning käitus nendega vastavalt. Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Austraalia ei vaja aastaid kestvaid uurimisi, mis keskenduvad pisiasjadele, kuid eiravad suurt pilti ning mille tulemuseks on järeldus, et kõigest tuleb küll õppust võtta, kuid kedagi süüdistada pole võimalik. Selle asemel peab kahjurite vastu esitama kriminaalsüüdistused ja mida varem, seda parem.
Britannia kõige kõrgem ametnik käitus erapooliku poliitilise aktivistina, mitte apoliitilise, erapooletu ja hetkel võimul olevale valitsusele lojaalse avaliku teenistujana. Case'i kallutatus, ebaküpsus, sandid otsused ja tahtmatus anda peaministrile täpset ning erapooletut teavet on nii mahukad eksimused, et need nõuavad kohest vallandamist. Tema upsakus on selline, et ta pole tänaseni esitanud enda tagasiastumise avaldust hoolimata mainitud õõvastavatest paljastustest asjaolude kohta, kuidas ta suhtles Hancockiga, kes oli sisuliselt valitsuse üle võtnud.
Kui peaminister Rishi Sunak teatas, et hoolimata "absoluutselt piinlikest" paljastusest usaldab ta jätkuvalt Case'i täielikult, siis see näitab ainult, et tema otsuste langetamise võimekus pole kõige asjakohasem.
Kallutatud protsessi tulemuseks olid kurjad tagajärjed.
Kui me ei suuda viimasest kolmest aastast midagi õppida, siis oleme me mõistetud hukka neid vigu kordama.
Kui need tohutud summad, mis kulutati Covidi peale, oleks suunatud võitlemiseks peamiste tapvate haigustega ja rahvatervise taristu uuendamiseks, kasutades kvaliteedi järele kohandatud standard eluaastaid (standard quality-adjusted life years; QALY) mõõdustikku, siis oleks tulevaste aastakümnete jooksul saanud maailmas ära hoida miljoneid surmasid.
Kui me ei suuda viimasest kolmest aastast midagi õppida, siis oleme me mõistetud hukka neid vigu kordama. Seda mitte ainult mõne nakkushaiguse pandeemia puhul, vaid lisaks teiste kriisidega, nagu seda on näiteks "kliimahädaolukord".
(Ramesh Thakur on mõttekoja Brownstone Institute vanemteadur, endine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri abisekretär ja Austraalia Riikliku Ülikooli avalike poliitikate emeriitprofessor.)
Tõlkis Karol Kallas