Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed Martin Helme, Mart Helme ja Varro Vooglaid leidsid raadiosaates „Räägime asjast", et riigikohtu otsus seoses EKRE esitatud kaebusega sillutab teeb õigusetusele ning parlamendi opositsiooni täielikule tasalülitamisele.
Riigikohus jõudis järeldusele, et EKRE saadikute põhiseaduslikke õigusi on rikutud, aga seda tohtis teha, kuna valitsusel oli seda vaja. EKRE esimehe Martin Helme hinnangul tegutsevad riigikohtus liberaalsed aktivistid, kes annavad juriidilist katet liberaalse koalitsiooni võimukuritarvitustele.
„Laiem taust sellele on, et riigikohus ju sisuliselt tühistas opositsioonisaadikute tegevusvõimalused riigikogus, parlamendis, ja sellega koos tühistas kõik need hääled, need sajad tuhanded hääled, mis anti riigikogu opositsioonisaadikutele valimistel, aga veelgi enam, tühistas ka kõik need tulevikus antavad sajad tuhanded hääled, mis antakse parteidele, kes jäävad opositsiooni, sest nüüd selle otsuse järel ei ole meil enam opositsiooni tegelikult olemas või kui ta istubki seal, ta ei saa midagi teha," märkis Martin Helme.
Riigikohtu lahend sillutab teed õigusetusele
Riigikogu EKRE-fraktsiooni liikme Varro Vooglaiu hinnangul ollakse riigikohtu otsuse tõttu silmitsi olukorraga, mida on väga raske põhiseadusega lepitada.
„Printsipiaalne probleem, mis siit tagant välja paistab, seisneb ikkagi selles, kas riigivõimu teostamisel tuleb reaalselt põhiseaduses kirja pandust kinni pidada või ei tule. Või tuleb sellest kinni pidada üksnes niivõrd, kui see parasjagu juhtub olema mugav neile, kes riigivõimu teostavad. See on minu meelest see fundamentaalne ja põhimõtteline probleem. Kui see küsimus valet pidi ära lahendada, siis sellel võivad olla väga kaugeleulatuvad ja väga masendavad tagajärjed, nagu me kõik aru saame," ütles Vooglaid.
Vooglaiu sõnul riigikohus tunnistas, et riigikogu juhatus ei ole põhiseaduses kirja pandud sättest kinni pidanud, aga kuna see on tingitud tungivast vajadusest, siis tuleb arvata see asi õiguspäraseks.
„Selline mõttemudel, kui me seda laiendame kogu riigivõimu teostamisele, sillutab täiesti ühemõtteliselt teed õigusetusele, anarhiale, mis on õigusriigi printsiibi vastand, mille kohaselt ei tohi riigivõimu põhimõtteliselt mitte kunagi teostada viisil, mis on vastuolus põhiseadusega. See on väga ohtlik tee ilmselgelt," lisas Vooglaid.
Martin Helme sõnul leidis riigikohus, et opositsioonisaadikute esitatud arupärimised segavad valitsust töö tegemisel ja liiga paljude eelnõude esitamine segab koalitsiooni oma eelnõude menetlemisel, mistõttu valitsusel ongi õigus opositsioon tasalülitada.
„See ei ole põhiseaduslik kord, see ei ole parlamentaarne kord, see ei ole demokraatlik kord, aga mis põhiline, see ei ole põhiseaduslik, mis meil toimub praegu," ütles Martin Helme.
EKRE aseesimehe Mart Helme hinnangul on riigikohtu otsusega kahe poolega väravad lahti löödud selleks, et tõlgendada kogu põhiseadust voluntaristlikult (s.t nagu parasjagu vaja on). Kohtunikud – sisuliselt viis poliitaktivisti – leidsid, et norme võib rikkuda selleks, et riigikogu saaks tööd teha ja et valitsusel peab olema õigus oma eelnõusid läbi suruda ning opositsioon ei tohi teda selles segada.
„Viis kohtunikku, viis inimest otsustasid, et põhiseadus ei kehti; et põhiseadust võib tõlgendada ja rakendada nii suvaliselt, nagu parajasti võimul olevatele tüüpidele pähe tuleb," ütles Mart Helme.
Martin Helme arvates on sisuliselt kolm riigikogu juhatuse liiget ja viis riigikohtu kohtunikku põhiseaduse osaliselt tühiseks kuulutanud ja koos sellega ka parlamentaarse demokraatia – riigikohtu arvates peab riigikogu saama menetleda koalitsiooni seadusi, aga mitte opositsiooni seadusi!
„Kui on pretsedent, et riigikogu juhatus võib rikkuda põhiseaduses täiesti ühemõtteliselt kirja pandud piiranguid, siis on loomulikult täiesti põhjendatud küsida, aga kuidas siis ülejäänud reeglitega jääb?" küsis Vooglaid.
Vooglaid juhtis tähelepanu sellele, et kui juba põhiseaduses selgelt fikseeritud reegleid võib rikkuda, siis saab ka piirata saadikute õigust küsimusi esitada, kõnesid pidada, vaheaegu võtta või üldse istungitest osa võtta. Ta peatus ka õiguskantsleri hinnangul, justkui ründaks EKRE põhiseaduslikku korda, ja tõdes:
„Vaata, kuidas on võimalik väga kergesti kogu olukord täiesti pahupidi pöörata. Ehk siis meie oleme need, kes ründavad demokraatiat, meie oleme need, kes ründavad põhiseaduslikku korda, ja nemad, kes siis otseselt rikuvad nii põhiseadusesse kirjutatut kui seadustesse kirjutatut, kaasa arvatud kodu- ja töökorra seadusesse kirjutatut, on siis need, kes kaitsevad seda!"
„Riigikohus ütles: jah, rikutakse teie õigusi, aga mis siis?" võttis Martin Helme olukorra kokku ja nentis, et riigikogu opositsioon on selle otsuse tagajärjel sisuliselt tasalülitatud.
„Aga teine on palju suurem, riigikogust väljapoole ulatuv tagajärg ja see on see, et meil ei ole ju enam õigusriiki. … Õigusriik ei saa kehtida, kui seadused ei kehti kõigile ja kogu aeg," lisas ta.
Põhiseadusest taandumine viib diktatuuri
Varro Vooglaiu sõnul ei lähe demokraatlik ühiskonnakorraldus ja õigusriigi põhimõte kaotsi üleöö, vaid põhiseadusest taandutakse samm sammu haaval ja on raske öelda, millal diktatuur sisse seati. Eestis on ajalooline kogemus 1934. aastast, mil parlamentaarne demokraatia hävitati. Kui seda korratakse, siis tehakse seda peenemalt.
Martin Helme hinnangul teeb riigikohus katet klikile, kes likvideerib põhiseaduslikku korda. Obstruktsioon kui riigikogu töö osa on legitiimne viis sundida valitsust kompromissile. Koalitsioonil on valida, kas raske tööga obstruktsioonist läbi minna või istuda koos opositsiooniga maha ja otsida kompromissi.
„Kompromissi ei ole kevadest saadik tahetud otsida, kordagi ei ole kompromissi ettepanekute peale toru tõstetud," ütles Martin Helme. „Riigikogu juhatus otsustas kevadel ja otsustas sügisel uuesti: …me sõidame mõlemast variandist mööda, rikume seadust, lülitame opositsiooni tasa ja teeme ikka, mis me tahame. Ja nüüd, riigikohtu kolleegium ütles: jah, võite. Tehke jah!"
E-valimistega hoitakse võimul liberaalid ehk Reformierakond ja kui EKRE sellest hoolimata saab parlamenti ja teeb seal opositsiooni tööd, lubab riigikohus koalitsioonil seadusi rikkuda, et opositsioon ei saaks oma mandaati täita.
„Mis siis järgi jääb kõrgeima võimu kandjale, kui ta tahab poliitilist kursimuutust? Mis on need valikud rahval, kui ta on pandud olukorda, kus kellegi poolt hääletamisel mõtet ei ole, seadustele apelleerimisel mõtet ei ole? Kuhu see välja viib?" küsis Helme.
Varro Vooglaid tõdes, et põhiseadus on muutunud sõnakõlksuks ja probleem üha süveneb – mida rohkem põhiseadust rikutakse, seda suuremaid rikkumisi see soosib. See viib ühiskonda, mis on postdemokraatlik, postparlamentaarne ja postliberaalne. Sõnades liberaalse demokraatia pooldajad ei ole tegelikult ei liberaalid ega demokraadid.
Mida otsustas riigikohus?
Riigikohus jättis novembri alguses rahuldamata EKRE fraktsiooni liikmete kaebuse, leides, et riigikogu juhatus oli leidnud kohase tasakaalu ühelt poolt kaebajate õiguste ning teiselt poolt riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide ning teiste liikmete õiguste vahel.
„Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed vaidlustasid seda, et nende arupärimistele ei vastatud põhiseaduses ette nähtud 20 istungipäeva jooksul ja et fraktsiooni algatatud seaduseelnõu esimene lugemine ei toimunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud seitsme töönädala jooksul," seisab riigikohtu poolt avaldatud teates.
„Kaebajad ei saanud tõepoolest oma arupärimistele vastuseid põhiseaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul on erand kõnealusest tähtajareeglist lubatav olukorras, kus arupärimisele vastamine selle aja jooksul ei ole võimalik ilma Riigikogu või teiste põhiseaduslike institutsioonide töövõimet või teiste Riigikogu liikmete õigusi oluliselt kahjustamata. Samu kaalutlusi võttis kolleegium arvesse ka kaebajate seadusandliku initsiatiivi õiguse rikkumise kontrollimisel."
Toimetas Veiko Vihuri