Kui riik ja Vanasoros sõdivad, siis ei saa kumbki neist mind kägistada ja peetida, see on hea olukord, seda tuleb nautida. Las vaenlased nõrgestavad üksteist. See on igati tervitatav, sellest saame veel kasu lõikama.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- KriitikaInimõiguste keskus pöördub Palestiina meeleavalduse tõttu kohtussele allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. Inimõiguste keskus pöördub mõõduka pealõikamise tõttu kohtusse
Ma ei ole kohe kindlasti seisukohal, et noorkommunistid ajavad õiget asja, ma olen veendunud ka selles, et Vanasorose asutused on pehmelt öeldes mõjuagentuurid ja täiesti kindel on ka asjaolu, et pealõikamine ei ole mitte mingil juhul inimõigus – kui on, hakkan kohe lõikama. Andke viivitamatult teada, kui see asi on ära otsustatud.
Väga sügavalt kahtlen ma ka seisukohas, et kommunistide sõnavabadust tuleb kaitsta, sest kui me neid ei kaitse, siis tullakse ka meile kallale. Mingi nali, või? Meie kallal need koerad juba on. Fakt. Kas patriootide elu saab minna hullemaks? Muidugi saab, aga ma ei näe siin seost, kui kuskilt tuleb korraldus, kotitakse eestimeelseid, kui tuleb uus korraldus, siis kotitakse lisaks meile ka pealõikamise aktiviste.
Mina ei näe siin mingit seost sõnavabadusega, tegu on orjusvabaduse apoteoosiga. Eesti vabaks! Ma ei saa heaks kiita Vanasorose asutuse kohtuasja mõõduka peallõikamise küsimuses. Kui ma seda kohtuasja toetaksin, siis toetaksin ma okupeeritud Eesti riigi vastast tegevust, pealegi ei tooks minu toetus mingit pööret ühegi roojase asutuse poliitikasse, ega nad sellest hoolimata hakka mõnda ahistatud tšellomängijat või Tõnis Mägit kaitsma. Ei hakka kindlasti.
Ma olen pealõikamise vastu, ma olen kommunistide vastu, ma olen Vanasorose vastu ja ma olen ka meie paljukannatanud riigi vastu, sest see porikas on ammu vaenlase poolt üle võetud ja jätiste poolt maha müüdud. Ja ma olen ka nende vastu, kes pealõikamist ettekäändeks tuues, ilmselt valetades nagu alati, tapavad kordades rohkem lapsi, naisi ja rauku kui mõni hamasi aktivist või meie uuskommunist.
Ma olen põhiseadusliku korra poolt, sellist korda aga ei ole, seega olen ma kõikide rajakate ja seapeetide vastu niikaua, kuni põhiseaduslik kord on taastatud. Vanasorose ja soroslaste toetamine on enesetapjalik. Umbes nii, et ma toetan rongiröövel Stalinit, tema võitluses alakehavest Trotski vastu? Ei toeta.
Kui riik ja Vanasoros sõdivad, siis ei saa kumbki neist mind kägistada ja peetida, see on hea olukord, seda tuleb nautida. Las vaenlased nõrgestavad üksteist. See on igati tervitatav, sellest saame veel kasu lõikama. Kui vaadelda toimuvat kognitiivse sõja kontekstis, siis on tegemist ühiskonna lõhestamisega pealõikajate toetajateks ja vaippommitamise toetajateks, mõlemad on muidugi valel teel.
Aga kognitiivsetele ajupurustajatele seda just vaja ongi, veereta siis päid või põleta heleda leegiga valget fosforit, peaasi, et sa eesti asja ei aja ja oma peaga ei mõtle. Males nimetatakse seda olukorda kahvliks, vali see või teine, mõlemal juhul kaotad, valik on vaba. Fosfor hea, kõrilõikamine parem?
Terve mõistuse säilitamiseks soovitan ma kõigis laiatarbe konfliktides mitte poolt valida, vaid olla mõlema poole vastu ja eesti kultuuri, keele ja eesti rahva rahva poolt. Mitte eesti kommunistide ja eesti soroslaste ja eesti etnilise anaalaktivismi poolt. Kahjuks ei ole riik enam see, milleks ta oli mõeldud, seda invaliidi ei saa lojaalsusega kuidagi aidata.
Iga normaalne ja tervemõistuslik inimene on hamasi ja muude lastetapjate vastu, lastetapmise õigustajate vastu ja üldse kõigi nende rajakate vastu, kes valetavad kliimast, soovitavad surmasüsti ja homoseksualismi ning hävitavad meie rahvusriiki, et kehtestada ülemaailmne kommunistlik-satanistlik orjalaager. Kas sellest on siis nii raske aru saada? Ei ole.
B. Traagiliselt hukkus maailmaajalooline saarmas – superstaar
See ei ole invakategooria lugu, invarõõmud alles tulevad. Ilmselt ei pea ma siinkohal rõhutama, et saarmad, nii kolmekuised kui kolmenädalased, nagu ka surematud isendid, on mulle sügavalt ükskõik. Põhiseaduses pole käsku saarma raipe pärast haliseda. Tõstan klaasi ellujäänud ja tugevamate saarmaste terviseks, kellelt meil on väljasureva rahvana üht-teist õppida.
Mõistagi tuleb meediamogulitel ja nende püüdlikel sulastel iga korjusega pisarat kangutada, klikki müüa ja alandada inimest, kelle mured, valud ja vaevad allutatakse vastavalt globalistlikule ideoloogiale konnade, siilide ja saarmaste vormilt emotsionaalsele ja sisult halastamatule depopulatsiooni diktatuurile.
Huvitav, kas hamas ka mõne mägraonu pooleks lõikas, kui ei, tuleb selline lugu välja mõelda ja massidele näkku paista. Mina olen kindel, et hamasi tegevuse ja hamasi tegelaste vaippommitamise tõttu on hukkunud mitmeid puu- ja metsloomi: rotte, eesleid, prussakaid, kärbseid, kasse, kaameleid ja muid loomariigi sõprade lähemaid sugulasi.
Kindlasti on seal toimunud midagi Mariupoli loomaaia ahistamisjuhtumi taolist. Kindlasti. Ma mõtlen, et kui loomaraibetest on kogu emotsionaalne ekstrakt välja pigistatud, millega hakatakse siis inimeste kannatusi ja eesti rahva väljasuretamist kinni mätsima? Vetikate diskrimineerimine? Viiruste vastane genotsiid? Ainuraksete ike julmade imetajate kolonialistliku rõhumise all?
Egas loomad ainult ei sure, enne neid ikka rõhutakse. Oi, kuidas rõhutakse, gravitatsioon, üksi gravitatsioon on lausa väljakannatamatu painaja. Ja nii edasi, ootan huviga, mis on järgmine ajuloputav emotsionaalne rünnak, ilmselt ei tule kaua oodata, see saarmarünnak läks nüüd küll natuke metsa, no päris kõik ei hakanud plaksust ja lahinal nutma. Mingi normaalsus on ikkagi säilinud.
INVAKATEGOORIA: Kadri Rämmeld ja Elina Reinold lahkuvad „Kättemaksukontorist". Produtsent Raivo Suviste: „Ei maksa siit draamat otsida!"
Rämmeld, Reinold, Suviste? Esimest korda kuulen neid nimesid. Ilmselt olen jälle klassikat lugedes millestki kaduvast ilma jäänud. Mis teha. Mainitud kontoris ma siiski orienteerun päris hästi, kunagi kirjutati sellest, et mainitud teletoote vaatajad olid sügavas leinas, sest arvasid, et üks tegelane, kes kõnges teleekraanil, suri tegelikult ära.
Kommenteerida ei ole siin muidugi midagi, loomastumine on täielik, idiotism totaalne ja mingist funktsioneerivast ajutegevusest televaatajate puhul on aina vähem põhjust rääkida. Selliste televaatajatega minnakse Putini vastu sõtta ja kaotatakse, aga enne kaotust oli ikka päris põnev ja nalja sai ka omajagu – seda ei võta keegi neilt ära.
Ja naised said naisi vaadata, mis sa hing veel tahad. Nad vaatavad seda, nad tunnevad sellest rõõmu ja nad arvavad, et see on päris ja surevad siis välja, nii rahva kui vaimselt piiratuid isenditena. Mis siis ikka, läks nii. Olgu see neile õpetuseks, kes ehk mingi arusaamatuse tõttu ellu jäävad ja sugu edasi kannavad.
Ka negatiivne kogemus on väga väärtuslik ning hingelist tasakaalu pakkuv, nii kindlasti ei saa, proovime edaspidi kuidagi teisiti. Ehk on jalgpalliga rohkem õnne?