Lääs on Venemaa titaanist ikka veel täielikus sõltuvuses, kuna muidu jääks seisma reisi- ja sõjalennukiehitus. Lääne firmad ostsid Vene kaitsetööstusega seotud ettevõttelt kahe aasta jooksul titaani sadade miljonite dollarite eest, teatas Slovakkia internetiväljaanne „Postoj".
Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid vedasid 2023. aastal Venemaalt titaani sisse 244 miljoni dollari eest, mida on vaid 20 protsendi võrra vähem kui senisel rekordaastal, 2019-ndal.
Lääne firmad ostsid Vene kaitsetööstusega seotud ettevõttelt VSMPO-Avisma 2022. aasta 24. veebruarile järgnenud kahe aasta jooksul titaani sadade miljonite dollarite eest, teatas firma „ImportGenius" esitatud uutele andmetele tuginedes 24. märtsil Slovakkia internetiväljaanne „Postoj".
Need ostud näitavad, kui suurel määral sõltuvad lääneriigid Venemaast ikka veel, kuigi lubasid tollega katkestada pärast sissetungi Ukrainasse kõik majandussidemed, märgib „Postoj". Ja jätkab: „Mis puudutab Venemaa titaani, siis sõltuvus tolle sisseveost tekitab juba suisa julgeolekualaseid kartusi, kuna titaan mängib võtmerolli nii reisi- kui sõjalennukite tootmisel."
„Venemaa võib peatada selliste materjalidega varustamise ning sel moel seada ohtu reisiliikluse ning ka riigikaitse jaoks olulised firmad," ütles ajakirjandusele firma „ImportGenius" uurimisosakonna juhataja William George.
Ka nüüd, üle kahe aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, veavad Venemaa ettevõtted välismaale lisaks naftale ja gaasile ka muud toorainet, teemantidest uraanini, meenutab „Postoj". Ta juhib tähelepanu lääneriikide suurele vajadusele nende ainete järele, mistõttu ongi Venemaa-vastastesse sanktsioonidesse jäetud erandeid. EL-i ega USA sanktsioonide alla pole sattunud ka VSMPO-Avisma, kuigi tolle üheks osanikuks on relvakontsern Rostets, kes esineb sanktsioonide sihtmärgiks olevate ettevõtete loetelus.
2022. aastal vedas VSMPO-Avisma välismaale u. 15 000 tonni titaani, koguväärtusega u. 370 miljonit dollarit. Enamus sellest titaanikogusest läks riikidesse, kes aktiivselt toetavad Ukrainat sõjas Venemaa vastu. Venemaa titaani ostvate riikide loetelu eesotsas olid Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia.
Titaani vedu Venemaalt lääneriikidesse jätkus ka 2023. aastal ja tõi VSMPO-Avismale sisse vähemalt 345 miljoni dollarit. See summa võis „Postoj" teatel vabalt olla ka suurem, kuna 2023. aastal oli täpseid majandusandmeid Venemaalt hankida juba varasemast raskem.
Sanktsioonid Venemaale = sanktsioonid iseendale
Euroopa lennukitootja „Airbus" on olnud titaani sisseveokeelu vastu juba algusest peale. „Arvame, et kehtestada sanktsioonid Venemaa titaanile oleks sama, mis kehtestada need iseendale," ütles näiteks 2023. aasta juuni „Airbus"-i juht Guillaume Faury.
„Airbus" teatas 2022. aasta detsembris, et peatab mõneks kuuks Venemaa titaani sisseveo. Käepäraseid asjaomaseid andmeid uurides selgus aga, et „Airbus" oli seda ostnud veel 2023. aasta novembriski. Oma käitumist põhjendas firma sellega, et oli vahepeal laiendanud riikide ringi, kellelt titaani ostab.
Ta konkurent USA-st, „Boeing", teatas küll juba 2022. aasta kevadel Venemaa titaani sisseveo lõpetamisest, kuid varustajafirmad jätkasid seda vedu ikkagi.
2022. aastal teatas titaani sisseveo lõpetamisest Venemaalt ka Suurbritannia firma „Rolls-Royce", kellelt ostab lennukimootoreid nii „Airbus" kui ka „Boeing". Asjaomaseid andmeid uurides selgus aga, et „Rolls-Royce" oli oma titaanioste jätkanud kuni vähemalt 2022. aasta lõpuni. Sealjuures oli ostnud titaani veel suuremagi summa eest kui aasta varem (vastavalt 6,7 miljoni ja viie miljoni dollari eest). Andmeid „Rolls-Royce"-i titaaniostude kohta VSMPO-Avismalt leiti ka näiteks 2023. aasta aprilli kohta.
Euroopa ettevõtete sõltuvust Venemaa titaanist kinnitavad ka EL-i asjaomased andmed. 2023. aastal vedasid EL-i liikmesriigid seda sisse 244 miljoni dollari eest (vaid 20 protsendi võrra vähem kui rekordilisel 2019. aastal). Võrdluseks: USA vedas mullu Venemaa titaani sisse 47 miljoni dollari eest, s.t. u. 80 protsenti väiksema summa eest kui rekordilisel 2019. aastal.
Oskab vältida majandussanktsioone
Venemaa oskusest vältida majandussanktsioonide kahjulikku mõju kirjutas „Postoj" juba tänavu 14. märtsil. Artiklis „Majanduskasv sanktsioonide kiuste" öeldi otsesõnu, et lääne loodetud majanduslanguse või ülipisikese majanduskasvu asemel ootab Venemaad hoopis täiesti korralik majanduskasv. Sõjast ja sanktsioonidest tingitud survet arvestades veel üllatavalt hea, igal juhul suurem kui enamuses Euroopa riikidest. „Postoj" meenutas, et näiteks Rahvusvaheline Valuutafond oli algul ennustanud Venemaa majanduskasvuks vaid 1,1 protsenti, seejärel olnud aga sunnitud suurendama oma ennustust 2,6 protsendini.
„Postoj" teatel saavad lääneriikide firmad elektroonikat ja tehnoloogiaseadmeid Venemaale vedada tänu sellele, et kasutavad vahendajana riike, kes pole Venemaa-vastaste majandussanktsioonidega ühinenud, ennekõike Türgit, Hiinat, Serbiat ja Indiat.
Sanktsioonidest edukalt mööda hiiliva Venemaa majandus on saanud sisse nii suure arenguhoo, et talle võib saada saatuslikuks hoopis tööjõunappus, kuna paljud mehed on sõjas, umbes miljon aga üldse põgenenud välismaale, märgib „Postoj".
Toimetas Tõnu Kalvet