Venemaa välisvõlg on Venemaa-vastastest majandussanktsioonidest hoolimata pidevalt vähenenud, tõdes tänavu oktoobri teise nädala lõpul Ungari ajakirjandus.
Käesoleva aasta kolmanda kvartali jooksul kahanes välisvõlg 8,5 miljardi USA dollari ehk 2,8 protsendi võrra, moodustades nüüd 293,4 miljardit dollarit, teatas Venemaa keskpanga värsketele andmetele tuginedes 12. oktoobril Ungari internetiväljaanne „Index".
Aasta tagasi samal ajal oli Venemaa välisvõla suuruseks 329,5 miljardit dollarit. Käesoleva aasta algul oli võlg 317,9 miljardit dollarit, esimese poolaasta jooksul aga kahanes 16 miljardi dollari ehk viie protsendi võrra. Aasta esimese üheksa kuu jooksul vähenes võlg 24,5 miljardit dollarit ehk 7,7 protsenti kogusummast.
Venemaa muude majandussektorite välisvõlg vähenes tänavu kolmandal veerandaastal 11,1 miljardi dollari ehk 5,5 protsendi võrra, jõudes 160,9 miljardi dollarini. Üheksa kuu lõikes oli vähenemine 29,5 miljardit dollarit ehk 15,5 protsenti.
Venemaa riigiasutuste välisvõlg vähenes tänavu kolmandas kvartalis 1,3 miljardit dollarit ehk neli protsenti, langedes 31 miljardi dollarini. Kolmveerandaasta jooksul oli võla vähenemise suuruseks 1,8 miljardit ehk 5,4 protsenti.
Võrdluseks: Venemaa pangandussektori (sealhulgas keskpanga) välisvõlg samal ajal mõnevõrra suurenes. Kolmandal veerandaastal nelja miljardi dollari ehk 4,1 protsendi võrra (kasvas 101,5 miljardi dollarini), esimese kolme kvartali jooksul aga vastavalt 6,8 miljardi dollari ehk 7,1 protsendi võrra.
Käesoleva aasta alguse seisuga oli pangandussektori välisvõlg olnud 94,8 miljardit dollarit, teatas sama teemat käsitlenud Ungari internetiväljaanne „Kuruc".
Majandussanktsioonide viljatusest survevahendina rääkis „Objektiivi" saatesarjas „Välgatused" elektriinsener Andres Saukas juba 2022. aastal.
Saukas tugines tookord suuresti Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi (USA) asjaomastele põhjalikele uurimustele, millest selgus üheselt, et majandussanktsioonid mõjuvad – mingil määral – ainult sõbralikele ja neutraalsetele riikidele, üldse mitte aga vaenulikele riikidele, ja et majandussanktsioonide abil sõda võita ega riigikorda muuta ei õnnestu.
Toimetas Tõnu Kalvet