Briti südamearsti ja rahvatervise eksperdi Aseem Malhotra sõnul on suurem osa Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide täiskasvanud inimestest haiged ja seda olenemata asjaolust, et nimetatud riigid kulutavad maailmas tervishoiule kõige rohkem raha.
Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis möllab tänu tervisele kahjuliku toidu tarbimisele krooniliste haiguste epideemia. 60 protsenti USA ja 57 protsenti Briti inimeste kaloritest süüakse sisse ülitöödeldud toidu näol, rääkis Malhotra Epoch Timesile.
Rohkem kui 60 protsenti Ameerika Ühendriikide täiskasvanud inimestest on kas ülekaalus või rasvunud ja 88 protsendi metaboolsed markerid on normaalsuse piiridest väljas. "Kui ei parandata menüüd, pole võimalik parandada tervishoidu," kinnitab Malhotra.
Ultratöödeldud toiduained on tööstuslikult pakendatud tooted, milles on viis või rohkem koostisosa ja millest tavaliselt leiab lisa- ning säilitusaineid.
Ülitöödeldud toit on südamearsti sõnul kõige lihtsamalt seletades toiduaine, mille vorm on algsest väga erinev. Ultra töödeldud toiduained on tööstuslikult pakendatud tooted, milles on viis või rohkem koostisosa ja millest tavaliselt leiab lisa- ning säilitusaineid. Suure hulga uuringute andmestik näitab ainult ühes suunas ehk ülitöödeldud toiduained põhjustavad kümneid erinevaid tervisehädasid; need suurendavad riski saada külge mõni südamehaigus, vähk ja vaimse tervise probleem.
"Suurimateksks tervisesüsteemide ülekoormuse põhjustajaks maailmas ja eriti lääneriikides on II tüüpi suhkrutõbe, südamehaiguseid, kõrget vererõhku põdevad inimesed ja haigestumiste hulk kasvab tohutu kiirusega. Huvitav on täheldada, et läänemaailmas on kõige levinumad kroonilised haigused vaimse tervise probleemid, nagu näiteks äng ja depressioon. Inimeste süda ja meel on omavahel seotud. … Me teame, et krooniline stress põhjustab südamehaigust. Inimesed põevad kroonilist stressi, kui aus olla, enamasti oma eluviiside tõttu," jätkas ta.
Ameerika Ühendriikides kulutatakse aastas tervishoiule näiteks 4,3 triljonit dollarit, mis on maailma riikidest suurim antud valdkonnale kulutatud summa, kuid selle tervisetulemused on arenenud riikide seas kõige halvemad.
Rahvatervise ekspert üllitas hiljuti kaasaegse ravimitööstuse ärihuvidele allutamisest rääkiva dokumentaalfilmi "First! Do no Pharm"* ja kuidas see mõjutab inimeste füüsilist, vaimset ja ühiskondlikku heaolu:
"Inimeste seas on levinud valearusaam, nagu meditsiin oleks füüsika ja keemiaga võrreldav täppisteadus. Tegelikult on see sotsiaalteadus ehk teadus inimolevuste kohta ja see areneb lakkamatult. Tõenduspõhise meditsiini isa, Kanada tänaseks elust lahkunud epidemioloogi David Sacketti sõnul on 50 protsenti meditsiinikoolist õpitust arstina tööle asudes kas ajast ja arust või osutunud üdini valeks. Selline olukord on teaduslikult tõestataud ja probleem on selles, et mitte keegi ei oska öelda, milline pool õpitust see on ja arst peab selle ise endale selgeks tegema."
Malhotra kinnitusel algab meditsiinipraktika tõepõhiseks muutmine müüdi purustamisest, et meditsiin on täppisteadus. Covidi ajal sai üle maailma väga tuntuks Ameerika Ühendriikide rahvatervise ekspert Anthony Fauci, kes rääkis nii Covidi kui Covidi "vaktsiinide" kohta, et inimesed peavad "uskuma teadust". Malhotra sõnul on selline loosung täiesti arusaamatu, kuna meditsiin ei ole täppisteadus."
*"Esiteks! Ära tee ravimikahju"; "pharm" on korraga kahjule ja ravimitööstusele osutav sõnamäng. "Ära tee kahju" on meditsiinieetika aluspõhimõte.
Toimetas Karol Kallas