Peale geenipreparaatidega vaipvaktsineerimist kasvas Eestis plahvatuslikult Covidisse haigestumine, liigsuremuse numbrid küündivad 4280-ni ja sündis varasemast vähem ligi 4000 inimest. Samuti jättis gripp kaks hooaega vahele.
Covid-19 jõudis Eestisse 2020. aasta esimestel kuudel. Aasta lõpuks oli statistikaportaali Worldometers andmetel Maarjamaal registreeritud üle 27 250 Covidi juhtumi.
Inimesi hakati väidetavalt Covidi vastu aitavate modRNA geenipreparaatidega süstima 2020. aasta 27. detsembril.
2021. aasta 1. juuliks jõuti Eestis ära süstida 561 513 inimest.
Loogika lubab ja rahvatervisetööstus kinnitab, et vaktsineerimine võrdub vähemate haigestumiste ja/või "juhtumitega".
Poole aasta pärast, 2021. aasta esimeseks juuliks registreeriti Eestis rohkem kui 131 000 Covidi juhtumit, mida on viis korda enam kui 2020. aasta jooksul kui inimesi nimetatud haiguse vastu ei süstitud.
2022. aasta 1. juuliks süstiti erinevate meetmete tulemusel Covidi "vastu" ära üle 863 000 inimese.
Samaks ajaks registreeriti üle 580 000 Covidi juhtumi.
Suremus
Vaipsüstimisega ühel ajal kasvas Eestis liigsuremus. Alljärgnev tabel on pärit statistikaameti surmade andmebaasist.
2020. aasta, kui algas inimeste eludele kohutavat ohtu kujutanud Covidi pandeemia, oli surmade lõikes Eestis tavaline ja jäi möödunud viie aasta keskmise suremuse piiresse.
Siinkohal veelkord meenutades: Covidi vastu süstimine algas Eestis 2020. aasta viimastel päevadel.
2021. aastal lahkus elust 2776 inimest rohkem kui 2020. aastal.
2022. aastal 1504 inimest.
2023. aastal langes suremus tagasi keskmise juurde.
Kahe ja poole Covidi süstiaasta jooksul lahkus elust kokku 4280 inimest rohkem kui oleks pidanud olema "normaalne" Eesti suremus.
Statistikakeskkond Our World in Data (meie maailm andmetes) näitab, et 2021. aasta 31. detsembriks süstiti Covidi ettekäändel ära 62 protsenti Eesti elanikest (ca 842 200 inimest). 2021. aasta lõpuga jõudis süstitus küllastumiseni ja järgneva kahe aastaga kasvas Eesti Covidi süstiinimeste hulk vaid kahe ja poole protsendi võrra. 2023. aasta lõpuks süstiti ära 64,45 protsenti Eesti inimestest ja peale seda on Covidi süstituse määr jäänud riigis samaks.
Manustatud dooside arv kasvas 2022. aastal jätkuvalt ja tegemist oli, kui välja arvata üksikud erandid, süstide võimendamisega.
Worldometersi graafikus näidatud 2022. aasta alguse järsust Covidi juhtumite arvu kasvust võib tuletada lisaks osutuse inimeste nõrgenenud immuunsusele.
Sündimus
2021. aastal sündis statistikaameti numbrite järele Eestis 12 450 last, kellest enamus eostati 2020. aasta Covidi pandeemia ajal.
2022. aastal sündis 10 907 last, kes eostati Covidi pandeemia ettekäändel läbi viidud süstikampaania ajal. Võrreldes eelmise aastaga toodi ilmale 1543 inimest vähem.
2023. aastal, mis oli ühtlasi massisisserände aasta, sündis võrreldes 2020. aastaga veelgi vähem lapsi ehk 10 095. Vahe võrreldes 2020-ndaga on 2355 inimest.
Teadlasi paneb muude Covidit puudutavate asjade hulgas "hämmastuma", et 2020/2021 ja 2021/2022 aastate gripihooajad jäid vahele.
Toimetas Karol Kallas