Jah. Euroopas valitseb kriis. Tuleb taastada demokraatia. Vastutusrikkad ametikohad tuleb mehitada Euroopa huve kaitsvate inimestega. Kui vaja, siis tuleb EL-i ülesehitus korraldada ümber, kirjutab konservatiivne Ungari poliitikavaatleja Lajos Orosz Objektiivile.
Kahjuks tuleb tõdeda, et jah, eluvõõraste, loodus- ja kõlblusseadusi vägistavate, väljamõeldud poliitideoloogiate (woke-ideoloogia, sooideoloogia, pealepressitav rohepööre) ning tahtlikult esilekutsutud ja suunatava sisserände kõrval suruvad rahandusliku süvariigi äraostetud Euroopa Liidu esindajad Euroopale peale juba uusi loomuvastaseid võtteid.
Uusim neist võtetest on jätta kõrvale valimistel enim hääli saanud poliitjõud ning luua selliseid võimuliite, mis ei väljenda enamuse tahet. Tuginedes päevapoliitilistele huvidele, inimesi ära ostes, moodustatakse võimuliite, mille osaliste ideoloogia erineb üksteisest tublisti. Kõike seda tehakse selleks, et takistada valimistel enim hääli kogunute võimulepääsu.
Nõnda juhtus viimatistel Saksamaa kohalikel valimistel ja ka Austria valimistel. Seda tehti ka viimatistel Europarlamendi valimistel. Sel viisil saavutati, et kokkuklopsitud koalitsioonil on Europarlamendis 54 protsenti kohtadest, ta vastastel aga kokku 46 protsenti. Seega on ülekaal matemaatiliseltki minimaalne. EL-i huvid reetnuil ei õnnestunud saavutada Europarlamendis suurt enamust isegi vägisi kokkuklopsitud, pikemas perspektiivis elujõuetute (kuna eirati valimistulemusi) sundkoalitsioonide abil.
Ennast progressiivseteks jõududeks nimetavad on kõlbeliselt juba nii mandunud, et tahavad juba erakondigi ära keelata. Sellise saatuse on nad kavandanud näiteks Saksamaal AfD-le ja Austrias Vabadusparteile. Põhimõttel: kes mõtleb teisiti kui meie, see tuleb kas või likvideerida, kui teisiti ei saa.
Mida muud see siis meenutab, kui mitte kommunistide lähenemisviisi? Gruusias viimati suure edumaaga võitnud senise valitsuserakonna „Gruusia unistus" valimisvõidu aususes kaheldakse ning süüdistatakse teda valimispettuses. Rumeenias tühistati kõik presidendivalimiste tulemused ja kuulutati välja uued valimised.
Kuhu me omadega välja jõuame, kui lubatakse kasutada selliseid võtteid? Kas saab seda veel üldse nimetada demokraatiaks?
Võlg ja euro muudavad haavatavaks
EL-i lõunapoolsed liikmesriigid on kaelani võlgades, igaühel neist on võlakoorem suurem kui sada protsenti sisemajanduse kogutoodangust (lüh. SKT). Seda juhib Kreeka ligemale kahesaja protsendiga. Seepärast kutsutaksegi neid riike küüniliselt lühendiga PIGS (inglise k. SEAD; tuleb asjaomaste riikide inglise nimekuju algustähest: P – Portugal, I – Italy, G – Greece, S – Spain. – Tõlk.). Suur võlakoorem ja asjaolu, et maksevahendina käibib seal euro, muudabki need riigid kergestisurvestatavaks.
Parim näide on Itaalia. Giorgia Meloni juhitavat sealset valitsust hoiavad EL-i esindajad pidevalt tule all. Kui Itaalia valitsus astub üle teatud piirangutest, siis tehakse ta elu kibedaks. Ta tegutsemisruumi piiratakse siis kõvasti.
Liikmesriikidest kõige arenenuma majandusega Saksamaad kahjustavad põhjendamatu, pealepressitav rohepööre ning arutud Venemaa-vastased majandussanktsioonid. Mõlemad mõjurid nõrgestavad ühtlasi kogu Euroopa majandust. Seega nõrgeneb kogu maailmajao majandus pidevalt, põhiliselt kõrge energiahinna tõttu.
Vastandlikud huvid on nii Euroopa lääne- ja idaosal kui ka põhja- ja lõunaosal. Prantsusmaa tahab haarata Saksamaa käest endale Euroopa juhtriigi rolli, kuid endal napib selleks majanduslikku ja poliitilist jõudu. Kesk-Euroopas soovivad piirkondlikuks suurriigiks saada Poola ja Rumeenia. Poolal ehk olekski võimalik selleks saada, kuid ainult tingimusel, et pälvib teiste sealsete riikide austuse, mitte aga ei manitse neid üleolevalt ega lammuta Visegrádi riikide ühendust.
Mida tahavad rumeenlased?
Rumeenias saavutasid viimatistel parlamendivalimistel enamuse šovinistlikud (=haiglaselt ülepaisutatud rahvustundega) erakonnad. Tegu on kirglikult ungarivastaste erakondadega. Nende ungarivastasuse põhjus jääb ungarlastele aga arusaamatuks. Suur Rumeenia riik loodi ju suurriikide huvides. Seega oleks rumeenlastel küllaga põhjust rõõmustada juurdesaadud maa-alade üle ja need õitsvaks muuta. Selle asemel aga ässitavad inimesi hoopis ungarlaste vastu.
Rumeenlased said endale (1920. aasta Trianoni rahulepinguga. – Tõlk.) Transilvaania, mis oli eelnevalt olnud üle tuhande aasta Ungari juhtimise all ja kuni XVII sajandini ka ungari enamusasustusega. Paljurahvuselise Transilvaania elanikest moodustasid Ungarist eraldamise hetkel rumeenlased 53 protsenti. Ülejäänud osa moodustasid ungarlased, sakslased ja teised.
Uus, suur Rumeenia riik sündis samuti paljurahvuselisena, nagu oli olnud Ungari kuningriik, seega on silmakirjalik väita, et Transilvaania ühendati Rumeeniaga USA president Wilsoni põhimõtteid järgides, rahvaste enesemääramisõiguse alusel. Ajaloo jooksul oli Transilvaania kas Ungari kuningriigi osa või siis – Türgi ülemvõimu ajal – eraldi vürstiriik, mida juhtisid ungari vürstid.
Mida rumeenlased meilt siis veel tahavad? Nemad olid ju 20. sajandi suured võitjad. Võib muidugi mängida Übermenschi (saksa k.: üliinimest. – Tõlk.), kuid pika aja jooksul pole siiani see õnnestunud veel kellelgi. Selge see, et meie ajaloonägemus on erinev ja et veel mõni aeg räägime teineteisest mööda, kuid loodetavasti saabub kord ka aeg, mil mõlemas riigis asutakse õpetama faktipõhist ajalugu ning mõlemad tunnistavad ja kahetsevad oma vigu ja patte. Ning õpivad nendest.
Tuleks endale tunnistada, et me omavaheline jagelus tuleb kasuks vaid neile, kes on meid siiani teadlikult teineteise vastu ässitanud. Kas poleks arukam oma jõud ühendada ning üksteist vastastikku aidates luua Kesk-Euroopas heaolu?
Koos Slovakkia ja Serbiaga oleme sellele arusaamisele juba jõudnud. Loodetavasti jõuavad samale arusaamisele ka piirkonna teised riigid ning tekib midagi Kesk-Euroopa Liidu laadset. Oleme ju mitte ainult oma asukoha, kultuuri ja ajaloo poolest, vaid ka mõttelaadilt üksteisega palju lähedasemad kui Lääne-Euroopaga.
Kuidas oma huve kõige paremini kaitsta?
Euroopas on niisiis üks Lääne-Euroopa, üks Kesk-Euroopa ja üks slaavi Ida-Euroopa. Üksteisest erinevad küll, kuid peaks põhimõtteliselt moodustama siiski terviku. Tuleks luua kolm blokki ja neid Euroopa Liidu raames üksteisega sobitada.
Siis esindaks huvigrupid oma huve EL-is juba piirkondliku liidu kaudu, mitte enam pelgalt üksiku liikmesriigi tasandil. Ja kus võimalik, seal seisaks kesk-eurooplased või lääne-eurooplased oma piirkonna huvide eest ühiselt. Loomulikult saaks siis liikmesriigidki luua sidemeid ükskõik millise blokiga, kuid tõhususe huvides tuleks oma piirkonna huve kaitsta siiski ühisjõul.
Esiteks on Balti riigid oma asukoha ja suuruse tõttu ju kõige haavatavamad, teiseks saaks nad tänu oma asukohale lõigata majandussidemetest Venemaaga kõige suuremat kasu. Nende kõvas venevastasuses puudub loogika.
Euroopa on seega igasugu probleemidest tulvil. Neid probleeme saaks minu hinnangul kõige paremini lahendada ülalkirjeldatud ümberkorralduse abil. Seda aga üksnes siis, kui me ei satu Ukraina–Vene konflikti hoogustades kolmandasse maailmasõtta. Ja loomulikult tuleb jälgida, et tegutsetaks ühistes huvides.
Praegusega võrreldav sõjahüsteeria oli Euroopas viimati üle saja aasta tagasi, enne Esimest maailmasõda. Kahjuks osa inimkonnast ei õpi ajaloost. EL jagunes eri leerideks ka sõja tõttu.
Liikmesriikidest on Ungari ja Slovakkia ühemõtteliselt sõja vastu. Teist poolust esindavad Balti riigid, nemad on selle sõja suurimad toetajad. Meile jääb see arusaamatuks. Esiteks on Balti riigid oma asukoha ja suuruse tõttu ju kõige haavatavamad, teiseks saaks nad tänu oma asukohale lõigata majandussidemetest Venemaaga kõige suuremat kasu. Nende kõvas venevastasuses puudub loogika.
Viimase kolmekümne aastaga on nii Balti riikides kui ka Venemaal kasvanud üles uus põlvkond. Praegune Venemaa pole sama, mis oli Nõukogude Liit.
Valvas saab olla ka vihkamata! Balti riigid võiks ju relvastuda, valmistuda võimalikku rünnakut tõrjuma, kuid samal ajal ikkagi endi huvides Venemaaga äri ajada. Selline käitumine oleks meile, ungarlastele, loogilisem.
Kui kedagi pidevalt ja markantselt kujutada vaenlasena, siis varem või hiljem temast saabki vaenlane. Seepärast leiamegi, et selle sõja pooldajad mängivad tulega.
Euroopas valitseb niisiis kriis. Tuleb taastada demokraatia korralikkus! Vastutusrikkad ametikohad tuleb mehitada Euroopa huve kaitsvate inimestega! Kui vaja, siis tuleb EL-i ülesehitus korraldada ümber nii, nagu eespool sai kirjeldatud! EL-i juhte ei valitud ju ametisse selleks, et nad liikmesriikidele pähe istuks ja liikmesriikide tegutsemisruumi ahendada püüaks, ning teeks seda kõike veel võõrastes huvides!
Tõlkinud Tõnu Kalvet