ERR-i palagan aktiviseeris nüüd kindlasti paljud ka nendest, kes seni ei olegi kvääriideoloogia pealetungi vastu sõna võtnud, kes on siiani sellega vaikselt leppinud, kirjutab Malle Pärn.
See "äärmustagurlane" kõlab tänapäeval nagu kompliment, see on ju vastand "äärmusprogressistile", mis on ilmselgelt väga kole sõimusõna. Või "äärmusedurlasele"?
Ma üldiselt ei vaata vana-aasta õhtul telekat, mul on palju muudki teha, aga seekord vaatasin nimme seda "identiteedikabaree" saadet. Mulle ei meeldi trääg, ma ei läheks seda iial vaatama, sest minu meelest on see otsene ja äärmiselt õel (ja muidugi ka labane) naiste alandamine ja mõnitamine, lausa naiselikkuse üle irvitamine.
Kui see niinimetatud "bläkfeiss" on rassistlik, siis on see träägipalagan ju äärmiselt misogüünne ahistamine? Naisi kujutatakse seal karikeeritult ja otseses mõttes ahistavalt. Ja vähemalt kohati naerutatakse selle karikatuuriga publikut.
Kui meil oleksid siin olemas õiged feministid, siis nad püüaksid seda ahistamist vähemalt piirata, et seda ei näidataks teatrilaval ega televisioonis. Tehku need kväärid oma ööklubides, mida soovivad.
Aga, erinevalt teistest pahameelekirjade kirjutajatest tahan mina ERR-i selle vana-aasta õhtu träägisaate eest tänada.
Miks? Selle eest, et nad seal meile jälle ja eriti räigel viisil paljastasid tänapäevase liberasmi ja progressismi tõelist sisu ja perspektiivi ja ohtusid.
Kusjuures ma olen kindel, et selles osas on tegijatel veel palju arenguruumi, sest see ei olnud kaugeltki mitte väärikuse teelt kõrvale eksinud inimeste mandumise põhjakiht. Langemisruumi on veel palju, sest põrgu on põhjatu. Seal on veel palju sellist, millega saab pikkamööda äratuimestatud publikut ikka ja jälle uuesti ja veel suuremalt šokeerida.
Jätkake aga samas vaimus, et ükskord ometi ehk meie rahumeelne rahvas ärkab ja hakkab sellele kultuurihävitamise agressioonile vastu, soovides ellu jääda. Inimeseks jääda. Ma loodan, et see soov ei ole veel päris kadunud?
Ja muidugi on hea, et lapsed näevad, missuguseks tahetakse meie maailma teha, ja et vanemad on sunnitud neile seda selgitama. Ka lapsed peavad teadma, et nad ei ela turvalises maailmas, et neid igal sammul ähvardavad mitmesugused ohud, mis valelike sõnadega maskeeritakse sallimiseks ja sõbralikkuseks. Identiteedikabaree?
Missuguse identiteedi? Vaimselt mandunud, kultuuritu, tumedate instinktide vallapäästmise identiteedi kabaree?
Paraku kipuvad inimesed roppustega harjuma, ja nii-öelda kannatavad ära liiga palju alandamist ja mõnitamist, ilma et vastu hakkaksid. Nii et eks sellel paljastamisel ole ka oma halvad küljed. Eks see ole nagu konna keetmine aeglasel tulel. Et ohver ei saa arugi, enne kui on juba lõplikult ära keedetud.
Aga ometi aktiviseeris too palagan nüüd kindlasti paljud ka nendest, kes seni ei olegi kvääriideoloogia pealetungi vastu sõna võtnud, kes on siiani sellega vaikselt leppinud. Sellepärast oli see ülekanne ja noorte tudengite hingede (vabatahtliku) ohvri hinnaga lavastatud orgia vajalik.
Me oleme liiga rahumeelsed ja liiga leplikud, aina mõeldes, et noh, mis see roppus mulle ikka teeb, ega tükki küljest ära ei võta. Et ma võin ju mitte seda vaadata, hoida ennast sellest eemal. Aga siis ei ole meil ju lootustki kunagi päris kultuuri juurde tagasi pöörduda? Elame omaette vaikselt nagu sisemised emigrandid oma riigis? Paneme silmad kinni, kui meile näidatakse midagi inetut?
Liberastid ju ka aina kordasid oma sooneutraalse abielu kohta, et „see ei võta teilt midagi ära".
Oi, võtab, kullakesed! See on meilt juba nii tohutult palju ära võtnud! See on meilt ära võtnud normaalse inimliku suhtlemise! Aktiivsed liberastid ja progressistid satuvad hüsteeriasse kohe, kui keegi julgeb nende ideoloogia kohta midagi mõistlikult kriitilist öelda. Ja kohe lendavad kohale haisvad sildid, mis kleebitakse kriitikutele peale.
See on jalge alla tallanud meie inimliku väärikuse. Paljud on sellest ise loobunud, need, kes ei ole, valatakse ekskrementidega üle.
See häbistab ja laimab inimlikku normaalsust. Me ei ela ju enam normaalses riigis. Ja isegi vastu hakata ei tohi, sest vastuhakkaja tühistatakse ära. Aga võim on nii poliitikas kui kultuuris progressistide käes. Miks ometi, kullakesed?
Hea, et paljud inimesed julgevad siiski oma vastumeelsust avaldada, ette teades, et vastuseks tulevad väikesed põrgulised oma stampterminitega – „vaenlasele kasulikud äärmustagurlased" – ikka Kremli kaart, sest vaestel nugipuukidel* ei ole ju mõtlemisvõimet, et välja pakkuda mingit arvestatavat kriitikat rahva õiglase viha kohta.
Aga mul on nii kahju nendest ausatest inimestest, kes ikka veel usuvad, et elavad normaalses riigis, mille aluseks on õiglus ja eetika, ning et kultuur kuulub esteetikasse. Et inimene on homo sapiens, "looduse ime, mõtetelt nii lähedal inglitele", nagu ütleb Hamlet. Nad kirjutavad kirjad palve või nõudmisega, et ERR vastutaks ja nende kirju tõsiselt võtaks.
Ei võta. Seal suures majas irvitatakse nende kirjade üle. Sest võim on ka seal nugipuukide käes.
Mõelge, millise kultuuri on inimkond sajandite jooksul loonud, milline kunst, muusika, arhitektuur! Ja nüüd on mingid ainult oma isiklikule (mitmekesistatud) suguelulisele iharusele keskendunud poistekambad välja tulnud vihase sõjaga selle kultuuri vastu?
Kas me tõesti anname alla?
* nugipuuk – põrgu saadik, paharett maa peal, kes tegeleb inimeste hingede püüdmisega, C.S.Lewise raamatus "Pahareti kirjapaun".