Veteranist väljaande HotAir toimetaja Beege Welborn kogus kokku mõtted, kuidas Euroopa Liidu Ukraina aitamise ja võidurelvastumise soovid Ameerika Ühendriikides välja näevad.
Kui nad [Euroopa Liit] on võimelised oma jalad nii ruttu ja hõlpsalt [kaitsekulutuste tõstmisel] tagumiku alt välja ajama, siis jääb mulje, et Ameerika Ühendriike on kõik need aastad ära kasutatud.
Ühismeedia kasutaja Chaotic Genius kirjutab:
"Taasrelvastumine on tore, kuid kui keegi arvab, et kõige suurem oht on [Vladimir] Putin, samal ajal kui tänavad on üle ujutanud ebaseaduslike sisserändajatega, siis loetakse maakaarti tagurpidi. Euroopa riigijuhid tahavad kaitsele kulutada miljardeid, aga samal ajal nende riigid kukuvad seesmiselt kokku. Enne kui välismaiste sõdade pärast muret tunda, tuleb kindlustada piirid, saata "põgenikud" riigist välja ja saada üle riigisisesest kaosest."
Kõigi lemmik Disney'i nõid, Euroopa Liidu president Ursula von der Leyen, teeb suuri sõnu ja juhib Euroopa vastuhakku Donald Trumpile. Vastuhakku, mis üritab euromöla muuta mingisugusekski tõsiselt võetavaks tegevuseks, sest Trump käskis neil ise hakkama saada.
Euroopa riigijuhid otsustasid 12-tunniste kõneluste järel leida muude vahendite arvelt kaitsekulutusteks sadu miljardeid eurosid ja võtta relvade ostmiseks laenu 150 miljonit eurot. Raha loodetakse soodsate kasvikutega leida rahaturgudelt ja sellest peaksid osa saama kuskil 20 liiduvabariiki.
Üheskoos leiti, et relvastumiseks on vaja õgvendada Euroopa Komisjoni poolt liiduvabariikidele kehtestatud eelarvereegleid. Samal ajal tuleb riigivõlg hoida kontrolli all.
Prantsusmaa vangub pankroti veerel, kuid unistab suurelt [sõjalistest kulutustest] ja arvab, et taasrelvastumiseks ette nähtud raha (800 miljardit eurot) on liiga vähe. Riigi kulutustega täiesti lõhki Hispaania arvab, et Euroopa Liit peaks kaitsekulutuste tarbeks vajamineva raha neile kinkima.
Euroopa Liidu taasrelvastumise rahastamist ei kiidetud siiski kohe avasüli heaks, vaid pöörduti Euroopa Komisjoni poole, et see "annaks ettepanekule kiirkorras hinnangu".
Nad kõik seal [Euroopa Liidus] on nii nummid.
Euroopas tegutsev ettevõtja Henry Palmer kirjutab ühismeedias:
"Friedrich Merz: "Vabaduse kaitsmise nimel teeme kõike mida vaja". Kümneks aastaks luuakse 500 miljardi eurone [kaitsetööstuse] taristu rahastu. Kaitseeelarve suurendamise eesmärgil loobub Saksamaa [põhiseadusesse kirjutatud] võlapidurist.
Prantsusmaa senaator Claude Malhuret rääkis senatis: "Me peame [kaitsetööstuse] taas üles ehitama … mis on Heraklese mõõtu vägitegu. Euroopast saab sõjaline jõud alles siis kui sellel on taas võimas tööstus."
Taasindustrialiseerimise ja taasrelvastumise üleskutsed kõlavad üle Euroopa."
Majandusteadlased, kes jälgivad Euroopa majandust, leiavad siiski, et suurem osa riikidest ei saa endale taasrelvastumist lubada. [Riikide seas, millel on raskusi, on välja toodud ka Eesti.]
Samamoodi tekitab Euroopa Liidu taasrelvastumise üritus kahtlusi kui vaadata tagasi selle liiduvabariikide sõjalistele kulutustele.
Aastatel 2022 kuni 2025 kulutavad Euroopa Liidu liiduvabariigid kaitsele kokku 960 miljardit eurot. Samal ajal on Euroopa Liit investeerinud kallima elektri tootmise näol 730 miljardit eurot majanduse kahandamisse ja hävitamisse.
Kui Ukraina abistamisest ja Trumpile koha kätte näitamisest rääkida, siis pole Euroopa Liidu liiduvabariikide juhid suutnud selle koha pealt midagi kokku leppida. Vaikus.
Volodõmõr Zelenskõi võiks Euroopa Liidult abi oodates olla realistlikum: need ei saa iseendagagi hakkama, rääkimata tema eest hoolitsemisest.
Tõlkis Karol Kallas