Spectatori Ukrainlannast ajakirjanik Svitlana Morenets kirjeldab Ukraina presidendi hüljatuse tunnet ja tema seisukohti enne Donald Trumpi 15. augustil toimunud kohtumist Valdimir Putinga.
Ukraina sõda on kestnud ligi 1300 päeva ja pea iga õhtu on Zelenskõi pöördunud rahva poole. Ainult mõned neist sõnavõttuidest on olnud päriselt otsustavad. Üks selline toimus mõned tunnid enne Venemaa sissetungi, kus Zelenskõi küsis "Kas venelased tahavad sõda?" ja kinnitas, et Ukraina kaitseb ennast. Järgmisel päeval koos valitsuse tippametnikega enda Kiievi kontori ees seistes, kuulutas ta maailmale: "Ma olen siin. Me kõik oleme siin." Eelmisel nädalal ta teatas, et okupandile ei loovutata jalatäitki maad ja sõda peab lõppema õiglase rahuga.
[Kui sõja alguseks pidada Krimmi vallutamist, siis on Ukraina sõda Venemaaga kestnud üle 4190 päeva.]
Putini ainsaks kaardiks on tema võimekus tappa ja ta müüb tapmise lõpetamist võimalikult kõrge hinna eest.
"[Putini] ainsaks kaardiks on tema võimekus tappa ja ta müüb tapmise lõpetamist võimalikult kõrge hinna eest. On oluline, et see kedagi ei eksitaks. Tapmiste peatamise asemel on vaja tõelist, kestvat rahu. Mitte vaherahu kunagi tulevikus – mitme kuu pärast –, vaid kohe. President Trump ütles mulle seda ja ma toetan seda täielikult," rääkis Zelenskõi.
Zelenskõi tundis ennast kõrvalejäetuna kui Donald Trump otsustas Ukraina saatuse küsimuses ilma temata kohtuda Alaskal Vladimir Putiniga. Putin on väidetavalt teinud ettepaneku vaherahuks, mis ei tähendaks sõja lõpetamist, vaid ajutist sõjategevuse peatamist enne läbirääkimniste järgmist vooru. Ukraina peaks tõmbama väed välja Donbassi piirkonnast ja loovutama kuskil 6500 ruutkilomeetrit, mis on tänaseni Ukraina jõudude valduses ning moodustab piirkonna territooriumist kuskil neljandiku, Venemaale. [Ukraina pindala on 603 628 km².]
See tähendab, et Ukrainal tuleks loobuda Pokrovski, Kramatorski ja Slovjanski kindluslinnadest, mida Venemaa kiiresti alistada ei suuda. Mõttekoda Institute for the Study of War osutab, et kuigi Pokrovski suunal on Venemaa väed viimaste nädalate jooksul kiiremini edasi liikunud, on need suutnud viimase 18 kuu jooksul sealkandis vallutada vaid kuskil 25 ruutkilomeetrit. Venemaa vägedel kulus 26 kuud, et liikuda Bahmuti lääneosast Tšassiv Yari suunal edasi 11 kilomeetrit. See lahing algas eelmise aasta aprillis ja lõppes alles eelmisel nädalal, millega kaasnesid Venemaa poolel tohutud kaotused. NATO juhi Mark Rutte hinnangul on Putin alates käesoleva aasta algusest kaotanud 100 000 sõdurit.
NATO juhi Mark Rutte hinnangul on Putin alates käesoleva aasta algusest kaotanud 100 000 meest.
Nõustumine Putini pakkumisega jätaks Ukraina ilma selle peamisest Donetski lääneosas asuvast kaitseliinist, mida on kindlustatud alates 2014. aastast ja mis tähendaks, et kuni Dnipro jõeni laiuksid vaid avatud väljad. See on põhjus, miks Zelenskõi nõuab, et igasugused arutelud territooriumite loovutamise teemal saavad toimuda alles peale relvade vaikimist. Mõte, et vastutasuks Donbasi eest võiks Venemaa loobuda Hersoni ja Zaporižžja oblastites vallutatud aladest, on kõlanud varemgi ja sellise maadevahetusega võidakse nõustuda de facto, mitte de jure. Kuid isegi selline lahendus paistab hetkel ulmelisena, kuna Putin suure tõenäosusega ei kavatse loobuda Krimmi viivast maismaakoridorist ja Zelenskõi ei loovuta Venemaale Donetski piirkondi, kuna seal elab sadu tuhandeid ukrainlasi ja inimesed pole nõus jääma oma kodudega Venemaa valdusesse.
Enne Alaska tippkohtumist asusid Kiievi seisukoha taha Euroopa riikide juhid, keda Zelenskõi kutsub üles sepistama ühtset positsiooni, mida esitada Trumpile enne Alaska kõnelusi. "Asjakohased läbirääkimised saavad leida aset ainult relvarahu ja vaenutegevuse lõpetamise kaastekstis," kõlab eurooplaste seisukoht. "Me oleme pühendunud põhimõttele, et riikide piire jõuga muuta ei tohi. Tänane kontaktjoon peab olema läbirääkimiste alguspunktiks."
Euroopa on pühendunud põhimõttele, et riikide piire jõuga muuta ei tohi.
Toetudes Euroopale üritas Zelenskõi Trumpi 9. augustil ära rääkida. Oma pöördumises toonitas Zelenskõi, et Ukraina on toetanud kõiki Trumpi varasemaid ettepanekuid, sealhulgas tingimusteta vaherahu ja Istanbulis toimunud läbirääkimisi venelastega. Seda isegi olukorras, kus venelased venitasid ja pommitasid Ukraina linnu. Ukraina president toonitas, et mitte keegi ei kahtle Ühendriikide võimekuses teha sõjale lõpp. Juba ainult Venemaa ja selle liitlaste ähvardamine teiseste sanktsioonidega tiris Putini tema punkrist välja läbirääkimiste laua taha. "Amneerika Ühendriikide president on võimeline Venemaad mõjutama ja ta võib seda otsustavalt teha", leidis Zelenskõi, jättes õhku küsimuse, miks Trump seda ometigi ei tee.
Ukrainlased on varem kogenud, millised on agressoriga leppimise tagajärjed. Putinil lubati hõivata Krimm ja see tõi kaasa Donbassi ning Luhanski piirkondade osalise okupeerimise. Mitte mingisugust karistust ei järgnenud kui Venemaa koondas Ukraina piiri äärde 100 000 sõdurit, mis omakorda tõi kaasa täiemõõdulise sõja, Ukraina ulatusliku okupeerimise ja tuhanded surmad.
"Putin soovib vastutasuks sõja ja tapmiste peatamise eest meie maade okupeerimise seadustamist," hoiatas Zelenskõi. "Me ei luba sellist teistkordset Ukraina osadeks jagamist. Teades Venemaad, siis kui sellel lubatakse seda teha teist korda, järgneb kolmaski. See on põhjus, miks Ukraina seisukohad on nii kindlameelsed."
Zelenskõi: iseseisvus on rajatud väärikusele!
Viimasena pöördus Zelenskõi Ukraina inimeste poole, kellest paljud kaks nädalat tagasi tema kontori ees korruptsiooniga võitlevate ametite tasalülitamise põhjusel meelt avaldasid ja tänas neid toetuse eest. Mõttekoja Kyiv International Institute of Sociology hiljutine uuring näitab, et 76 protsenti ukrainlastest on jõuliselt Venemaa rahuettepaneku vastu. Kui isegi ainult pooled ukrainlastest oleks valmis iga hinnaga rahu sobitama, siis Zelenskõi vaataks Putini pakkumisele teistmoodi. Kuid ukrainlased on hirmul, et ilma raudkindlate julgeolekutagatisteta alusab Venemaa uuesti sõdimist ja nad ootavad, et nende president võitleb kestva rahu eest.
"Iseseisvus on rajatud väärikusele," ütles Zelenskõi. "Hirm ja järeleandmised ei too riigile julgeolekut. Venemaa iha valitseda Ukraina maade üle jääb ainult selleks – ihaks – nii kauaks kui ukrainlased seisavad õlg-õla kõrval ja aitavad riigi armeed."
Tõlkis Karol Kallas