Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel juuli lõpus sõlmitud kaubanduse raamlepingu lõplik vormistamine viibib, kuna viimane soovib kontrollida USA ühismeediaettevõtete keskkondade sisu.
Eurokraatide sõnul on vastuolude põhjuseks arutelud, mida kujutab lubadus, et peale null-tollide ei kiusa Euroopa Liit Ühendriikide ettevõtteid lisaks muude tõkenditega. Ühendriikide pool leiab, et see tähendab lisaks kõigele muule – näiteks heitmemaksudele –, et nende ühismeediaettevõtteid (n X ja Meta) ei tohi digiteenuste määruses sõnavabaduse karistuseks sätestatud hiidtrahvidega kiusata, vahendab New York Post.
Euroopa Liidus pole ühtegi suuremat ühismeediaettevõtet.
Algselt oodati, et 27. juulil sõlmitud kaubanduse raamleping saab lõpliku kuju mõne päevaga. Antud raamlepinguga lepiti kokku, et suuremale osale Euroopa Liidu liiduvabariikide kaupadele kehtib Ameerika Ühendriikides 15 protsendine tollimaks ja liiduvabariigid Ühendriikide kaupu tollidega ei maksusta. USA ja Euroopa Liidu vaheline kaubavahetus moodustab ligikaudu kolmandiku üleilmsest kaubavahetusest.
Ameerika Ühendriikide valitsus leiab , et "digiteenuste määrus kaitseb ainult Euroopa [Liidu] võimureid nende oma inimeste eest". Euroopa Liit omalt poolt arvab, et digiteenuste- ja digiturgude määrustes (DSA ja DMA) sätestatud kontrollimehhanismid on eurokraatia tugisambad – "maamärk-seadused" – ning nendes järelandmiste nõudmist käsiteldakse "punase joonena".
Euroopa Komisjon väidetavalt ootas, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump allkirjastab 15. augustil presidendi korralduse, millega oleks Liidu kaupadele seni kehtivaid 27,5 protsendiseid tollimaksud alandatud 15 protsendini. Ameerika Ühendriikide esindajate sõnul peab Euroopa Liit enne tollimaksude alandamist leppima sõnavabadusega.
Toimetas Karol Kallas