Tõenäoliselt Venemaa julgeolekuteenistustega seotud häkkerite grupil olevat õnnestunud murda Ukraina peastaabi arvutivõrku ja omastada Ukraina relvajõudude elavjõu kaotuste andmebaas. Nende andmete kohaselt ulatuvat tapetutena, desertööridena ning sõjavangide ja teadmata saatusega sõdurite näol Ukraina kaotused 1,7 miljonini.
Väidetavas Ukraina elavjõu kaotuste andmebaasis tõenäoliselt nii desertööride, sõjavangide kui teadmata saatusega sõdurite nimed, vahendab uudistekanal Lord Bebo.
Ukraina relvajõudude peastaabi võrku murdsid arvatavasti sisse Venemaa julgeolekujõududega seotud häkkerite grupeeringud Killnet, PalachPro, User Sec ja Beregini.
Ulatusliku küberründe käigus hõivatud andmebaasis on rohkem kui 1 721 000 Ukraina poolel võidelnud sõduri täisnimed koos surma/kadumise asjaolude kirjeldustega, isiklike andmete, surmatunnistuste, registreerimisnumbrite (dog tags), lähisugulaste nimede ning fotodega.
Ukraina väidetavate kaotuste andmebaasist selgub:
2022. aastal kaotas Ukraina 118,5 000 sõdurit,
2023. aastal 405 400,
2024. aastal 595 000,
2025. aastal 621 000.
PalachPro avaldas väidetavate Ukraina kaotuste paljastuse saateks pöördumise:
"Kui härra [Volodõmõr] Zelenskõi ei sõlmi peatselt rahu, üritame me temani jõuda Ukraina inimeste kaudu. Me ei oota, et sellest [Ukraina kaotuste avalikustamisest] oleks midagi kasu, kuid me soovime avada terve maailma silmad, milliseid ohvreid toob Kiievi režiim oma püsimise nimel."
Ukraina valitsuse Väärteabe Vastase Võitluse Keskuse sõnul on Ukraina kaotuse andmebaasi avalikustamise näol tegemist Venemaa poolse "absoluutselt absurdse võltsinguga" ja kremlimeelse propagandaga.
2025. aasta alguses oli Ukraina armee suurus 880 000 inimest. 20. augusti seisuga on Ukraina andmetel venelased kaotanud alates sissetungist langenute ja haavatutena 1 072 700 sõdurit.
"Selle võltsingu eesmärgiks on ukrainlaste demoraliseerimine, maailma veenmine "Ukraina relvajõudude kurnatuses ja võitlusvõimetuses" ning rahvusvahelise toetuse nõrgestamine," märgib Ukraina pool kremlimeelsete häkkerite paljastusi ümber lükkavas pöördumises.
Toimetas Karol Kallas