Hollandis toimusid 29. oktoobril erakorralised valimised ja eeldatavalt võidab need vasakäärmuslik progressiusu partei Demokraadid 66.
Hollandi eelmised, 2023. aastal toimunud üldvalimised, võitis Geert Wildersi juhitud Vabaduspartei (PVV). Hollandi valimissüsteemi tõttu pidi PVV juht toona moodustama valitsuse Eesti Reformierakonna laadis "konservatiivsete liberaalide" (VVD), Isamaa moodi ühispartei libakonservatiivse partei NSC ja väikese konservatiivse põllumeeste BBB rahvameeste parteiga.
Lisaks sellele, et libakonservatiivid ja uusliberaalid ei andnud Wildersile talle täie õigusega kuuluvat peaministri kohta, töötasid need parteid vastu PVV valimislubadustele – massisisserände peatamine, välisabi lõpetamine, rohepöörde tagasipööramine, Ukraina meespõgenike tagasisaatmine – elluviimisele, mille tõttu viimane kutsus tänavu juunis esile erakorralised valimised, vahendab Reuters.
Ligikaudu poolte häälte kokkulugemise järel ennustatakse, et 38-aastase progressisti Rob Jetteni juhitud Demokraadid 66 (D66) saavad 150-kohalises parlamendis 27- ja Wildersi PVV elimise parlamendikoosseisu 37 koha asemel 25 kohta. Kuna Hollandi parlamenti pääsemise lävend on 0,67 protsendi valijate toetus, mis tähendab kuskil 30 000 kuni 70 000 valijat, siis Jettenist saab tõenäoliselt küll riigi ajaloo noorim peaminister, kuid valitsuskõnelused võivad kesta mitu kuud.
Wildersi sõnul tema uues valitsuses kaasa lüüa ei kavatse ja tema juhitud partei toetuse languse põhjuseks on suuresti valitsuskaaslaste vaenulikkusest tingitud võimetus viia ellu oma partei poliitikat.
Jetten ärples valimisvõidu järel, kuidas D66 "näitas maailmale, et populiste on võimalik võita".
"Miljonid hollandi inimesed keerasid täna uue lehe ja ütlesid head aega negatiivsuse, viha ja lõpututele "ei, me ei saa" poliitikatele," jätkas pahemäärmuslane.
D66 juht libas valimiskampaania ajal lahendada Hollandi eluasemekriisi, leida rohkem raha haridusele ja tegeleda sisserände muredega.
Koos PVV-ga läks valimistel halvasti kunagise kõrge eurokraadi Frans Timmermansi pahemäärmuslikul Tööpartei, Rohelised ja Vasakpoolsed Parteil (PvdA), mis sai eelmise koosseisu 25 koha asemel 20 kohta ja ta astus parteijuhi kohalt tagasi.
Valitsuse moodustamiseks on Hollandi parlamendis vaja vähemalt 76 rahvaesindaja toetust ja eeldatatakse, et valitsuse moodustavad D66, libakonservatiividest Kristlikud Demokraadid (CDA) ja VVD ning rohelised vasakäärmuslased PvdA-st.
Hollandi seekordsetel valimistel osales 27 parteid ja parlamenti pääseb neist tõenäoliselt 15.
Kanada evolutsioonipsühholoog Gad Saad kommenteeris Hollandi valimisi:
"Ma oleksin pidanud [oma peatselt ilmuvas raamatus] "Enesetapjalik empaatia" hollandlasi põhjalikumalt käsitlema. Võib-olla ma teengi seda ja lisan neid näiteid. Raamatus on üks-kaks Hollandi näidet, kuid neid oleks pidanud olema märksa enam," tõdes Saad.
Toimetas Karol Kallas