Kolumnist Jonathon Van Maren kirjutab sellest, kuidas viimastel aastatel on Euroopa jõuluturud muutunud valdavalt islamistlikke terrorirünnakute sihtmärkideks. Seetõttu kasutavad Euroopa linnad oma jõuluturgude kaitsmiseks miljoneid eurosid ning on võtnud kasutusele isegi tankitõrjebarjäärid.
Viis meest – kolm marokolast, üks süürlane ja üks egiptlane – võeti 12. detsembril Saksamaal vahi alla, kuna neid kahtlustati surmava terrorirünnaku kavandamises, mis oli suunatud ühe Baieri lõunapiirkonna jõuluturu pihta.
Nagu võis aimata, teatas BBC, et ametivõimud usuvad, et kavandatava rünnaku taga oli "islamistlik motiiv". Terroristihakatised kavatsesid sõita sõidukiga jõuluturul ostlejate sekka.
BBC kohaselt kutsus 56-aastane egiptlane üles sõidukirünnakut korraldama, eesmärgiga tappa või vigastada võimalikult palju inimesi. Marokolased, vanustes 22, 28 ja 30, nõustusid aga rünnakut ellu viima. Saksa ajalehe Bild andmetel oli egiptlane kohaliku mošee imaam ning 37-aastane süürlane julgustas potentsiaalseid ründajaid nende otsuses seda kuritegu ellu viia.
Baieri liidumaa siseministri Joachim Herrmani sõnul nurjati rünnak suurepärase koostöö tõttu meie julgeolekujõudude vahel. Kõik viis meest ilmusid kohtuniku ette 13. detsembril.
Viimastel aastatel on Euroopa jõuluturud muutunud meelissihtmärkideks. 2016. aastal kaaperdas islamiterrorist veoki ning sõitis sellega rahva sekka Berliini Breitscheidplatzi jõuluturul, tappes 12 (sealhulgas veoki algse omaniku) ja vigastades 56 inimest. Terrorirünnaku toimepanija Anis Amir tapeti politsei poolt laskudega Milanos mitu päeva hiljem.
2018. aasta 11. detsembril ründas arvatav islamiäärmuslane Chérif Chekatt ostlejaid Prantsusmaal, Strasbourgi jõuluturul noa ja revolveriga, tappes viis inimest ja vigastades 11. Ta tapeti tulevahetuses Prantsuse politseiga kaks päeva hiljem.
Veel üks sõidukirünnak leidis aset Saksamaal, Magdeburgis eelmise aasta 20. detsembril. 50-aastane Taleb Abdulmohsen rammis renditud maasturi jõuluturul rahva sekka, tappes kuus inimest – nende seas ühe lapse – ja vigastades üle 300 inimese. Ametivõimud rõhutasid seejuures tema väidetavalt "islamivastaseid" vaateid, kuid Abdulmohsen tundub olevat sügavalt ebastabiilne ning ta on oma koduriigis Saudi Araabias tagaotsitav terrorismi ja inimkaubanduse süüdistuste alusel.
Paljusid teisi rünnakuid on nurjatud ning allikad vihjavad sellele, et kavandatud rünnakute arv on ilmselt päris kõrge. 2023. aastal vahistati kaks Saksa teismelist, kes olid seotud Islamiriigiga ning kavandasid rünnakut jõuluturule. 2024. aastal vahistati Iraagi varjupaigataotleja, kes väidetavalt kavandas sõita jõuluturul sõidukiga rahva sekka. Samuti vahistati üks Türgi teismeline, kes kavandas veokirünnakut.
Selle tulemusena on Euroopa jõuluturud muutunud väga nähtavateks islamiseerumise pahupoole sümboliteks. Politseipatrullid, turvafirmad ja valvekaamerad on nüüd tavapärased kõikidel turgudel. Väiksemad turud ägavad kõrgendatud turvameetmete kulude all ning paljud Saksa linnad kulutavad miljoneid eurosid terroriennetusele. Dresden on näiteks kulutanud üle 2 miljoni euro juurdepääsutõketele, betoonplokkidele ja terasest pollaritele, et hoida ära sõidukirünnakuid.
Mõned piirkonnad astuvad aga veel sammu kaugemale. "Saksa linn Külsheim pistab rinda tohutute kuludega, mis tulenevad Saksa jõuluturgude terrorirünnakute eest kaitsmisest väga pühadeliku lahendusega… kasutades selleks tankitõrjebarjääre," teatas üks väljaanne novembris. "Saksa avalik-õiguslik meedia, mis seda uudislugu kajastas, lihtsalt eirab selle olukorra absurdsust ning selle asemel hoopis kiidab tankitõrjebarjääride kasutamist kui "loomingulist lahendust"." Jõulu-tankitõrjebarjäärid maksavad väidetavalt umbes 1000 eurot tükk, kuigi linn uhkustas sellega, et säästis 30 000 eurot neile uue kasutuse leides.
Ka kottide kontrollimine on muutunud mõnedes piirkondades normiks. Mullu levis sotsiaalmeediaplatvormil X video sellest, kuidas politsei konfiskeeris taskunoa vanemalt proualt.
Muidugi ei ole need vanemad prouad, kes ründavad tsiviilelanikke nugadega – need on islamistid. Kuid selle väljaütlemine toob endaga kaasa ohu saada süüdistus "profileerimises". Ning nii kannatavad eurooplased turvameetmete all, mis on rakendatud nende kaitsmiseks nende islamistlike migrantide eest, keda nende valitsused on nende riikidesse vastu võtnud ning kelle juurdevoolu ei suuda või ei taha nad peatada.
"Muidugi tuleb nendest kogemustest õppida ning paremini toimida," ütles hiljuti Saksa poliitik Ulrich Siegmund erakonnast AfD. "Kuid küsimus ei peaks olema selles, kuidas kaitsta jõuluturge, vaid selles, miks me peame jõuluturge kaitsma. Minge Tšehhi Vabariiki, minge Poolasse, minge teistesse riikidesse, mis ei ole oma piire avanud, mis ei ole enda turvalisust mitte millegi eest maha müünud. Erakonna CDU poliitikad kohalikul ja üleriigilisel tasandil on meid täpselt sellesse punkti viinud."
Alles eelmisel kuul rõhutas Baieri siseminister Joachim Hermann – kes teatas viie terroristi vahistamisest enne jõule – raadio vahendusel, et puuduvad konkreetsed tõendid selle kohta, et kavandatakse terrorirünnakuid. "Kuid muidugi eksisteerib alati abstraktne oht, teatud võimalik risk," lisas ta.
See ei ole aga alati nii olnud. Jõuluturud ei vajanud alati relvastatud patrulle, kotikontrolle, sõidukiblokaade, tankitõrjebarjääre. "Me kaotame järk-järgult oma vabadust," ütles Siegmund. "Me loobume oma tavapärasest eluviisist. Ja mille nimel? See on küsimus."
Artikkel ilmus algselt väljaandes LifeSiteNews. Tõlkis Martin Vaher.