Norra, Ühendkuningriigi ja Kanada teadlased kogusid kokku 24 aasta jooksul Svaldbardi arhipelaagis üle mõõdetud 700 jääkaru andmed ja tuvastasid, et väidetavad kliimamuutused musta naha ja värvitu karvaga kiskjaid ei mõjuta.
Teadusajakirjas Scientific Reports (Teaduslikud aruanded) ilmus 29. jaanuaril uuring: "Svalbardi jääkarude ursus maritimus kere seisukord merejää kiire vähenemise perioodil".
Uuringu kokkuvõttes kirjutatakse:
"Jääkarud elavad ainult Arktikas, kus on piisav ligipääs merejääle ja hüljestele, kes on nende saakloomad. Varasemad uuringud on näidanud, et piirkondades, kus soojema kliima tõttu jääkate väheneb, mõjub see halvasti jääkarude arvule ja kere seisukorrale, kuid Barentsi mere jääkarude asurkonna seisukorda pole varem uuritud.
Barentsi merel on jääkatte vähenenud märkimisväärselt suuremas mahus kui teistes piirkondades. Uuringus vaadeldi Norra Svalbardi (Barentsi mere lääneosa) 770 jääkaru, kes püüti kinni aastatel 1995–2019 märtsis-mais 1188 korda, kehaseisundi indeksit (BCI). Uuringus hinnati, kuidas loomuomaselt (emaste jääkarude viljakusolukord, vanus) ja nii isas- kui emasjääkarude puhul BCI langes kuni 2000-nda aastani, kuid peale seda tõusis, mis toimus kiire merejää vähenemise ajal.
Mudelid, milles arvestati nii merejää mõõdikutega kui kliimaga (arktiline võnkumine), ei toetanud ennustatud soojema ilma ja elupaikade kadumise negatiivset suhet. Mis omakorda osutab keerulisele suhtele elupaikade, ökosüsteemi koetise, energia sissevõtu ja energiakulu vahel. Mõne saaklooma liigi, nagu randalite, põhjapõtrade ja morskade arvukuse kasv võib maandada väiksemat ligipääsu hüljestele. Uuringus rõhutatakse, et tähtis on mitte üldistada tulemusi teistele asurkondadele."
Lühemalt kokku võttes kirjutavad teadlased, et merejää vähenemine Svalbardi jääkarusid pikemas vaates tõenäoliselt ei morjenda. Samuti on keeruline vastata küsimusele, mis vaatamata teaduse ennustustele, pole jääkarud väljasuremisohus.
Korporatistliku meedia populaarteaduslik ajakiri Scientific American kirjutab, et nii Alaska kui Venemaa jääkarude vaatlused osutavad samasugusele liigi kohanemisele.
Jääkarud on ühed kliimasoojenemise ideoloogide plakatiloomad, kelle kadumisega inimesi hirmutatakse. Kui arktikas mõnel pool jääkarude hulk seoses mere jäätumise aja ja ala vähenemisega jääb tõepoolest väiksemaks, siis mõnel pool see suureneb ning maailma üldine jääkarude arv (22 000 –31 000 isendit) püsib stabiilsena.
Teadlased tunnistavad, et nad ei oska jääkarude hulka tulevikus ennustada.
Maa asub hetkel väikese jääaja lõpus ja suurema osa geoloogilisest ajaloost on kliima olnud märkimisväärselt soojem. Viikingid panid kümnendal sajandil AD ühele Põhja-Jäämere suurele saarele nimeks "roheline maa".
Toimetas Karol Kallas