Prantsusmaa kirjastaja Harlequin France katsetab raamatute tootmist tehisaru tõlke abiga. Algatus muutis tõlkijad murelikuks.
Kirjastus Harlequin France, mis kuulub HarperCollinsi konglomeraati, teatas 2025. aasta lõpus, et katsetab ettevõtte Fluent Planet teenuseid võõrkeelse sisu prantsuse keelde tõlkimiseks. Tegemist on ettevõttega, mis kasutab tõlkimise kiiremaks ja odavamaks muutmiseks tehismõistuse abi. Esmalt tõlgib teksti ära Fluent Planeti tehisaru põhine tõlketarkvara, peale mida vaatavad selle üle vabakutselised toimetajad. Prantsusmaa tõlkijate- ja kultuuriühenduste sõnul on tegemist esimese korraga ajaloos, kus suur kirjastus asendab inimesed masintõlkega, vahendab New York Times.
Fluent Planeti asutaja Thierry Tavakeliani sõnul kasvab nõudlus tema ettevõtte teenuste järele "üpris kiiresti".
Suurte keelte paaride – prantsuse-inglise, hispaania-hiina jne – masintõlke kvaliteet paraneb kärmelt, millest loetakse välja, et tõlkijate amet võib olla kadumas. 2025. aasta lõpus avaldatud uuringus, milliseid ameteid tehisaru kõige enam võib mõjutada, nimetatakse muude oskuste hulgas tõlkijate tööd.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ennustas möödunud septembris: "Ühel päeval, tänu kunstarule, pole inimestel enam tõlkijaid vaja."
Samas paljud eksperdid leiavad, et sellised ennustused on liialt lihtsameelsed. Tehismõistus kindlasti muudab, kuidas tööd keelega tehakse, aga tõlkijate ja toimetajate ametid ei kao kuhugi.
Ühendkuningriigi tõlkimistööstuse uuring näitab siiski, et rohkem kui üks kolmandik tõlkijatest on kaotanud töö kunstoiule. 2025. aasta Euroopa keeletööstuse ülevaade osutab, et tõlkeettevõtted, üksiktõlkijad ja ülikoolid on valdkonna arengute pärast mures. "Kõik näitavad näpuga valimatule keeletehnoloogia-, täpsemalt tehisaru ja masintõlkeprogrammide kasutamisele, millega üritatakse vähendada kulusid ning muuta inimeste osa tõlkeprotsessis võimalikult väikeseks," kirjutatakse ülevaates.
Samuti osutatakse, et kui spetsialistidele võib tööd jaguda, siis üha raskem on tööd leida algajatel.
Tõlkimine on üks kunstoiu raputusega kõige enam pihta saanud valdkondi. Google'i tõlge toodi välja 2006. aastal ja peale 2016. aastat lisati sellele keerukam masinõppe lahendus. Näiteks viimaste aastate jooksul on märkimisväärselt paranenud subtiitrite täpsus.
Kui uudiste ja tehniliste tekstide tõlkimiseks võib tehisaru sobida, siis ilukirjanduse tõlkimiseks jääb sellest vajaka. Kirjanduse tõlkimine pole ainult sõnade asendamine, see nõuab tõlgendamist ja loomingulisust. Taasluua tuleb teksti rütm, kultuuri eripärad, alltekstid ja idiomaatiline tundlikkus. Olemas on nähtumus, mida nimetatakse teksti "hingeks". Mis koosneb:
- Häälest ja stiilist – tehisaru on võimeline jäljendama mustreid, kuid see ei saa hakkama autori idiosünkraatiliste sõrmejälgedega. Eriti kui tegemist on mitmetähenduslike, sõnamänguliste, metafoorideküllaste elik piirkondlikke dialekte kasutavate kirjandusteostega.
- Kultuuriga kohanemine – inimesed orienteeruvad tõlkimatutes käsitlusviisides, vihjetes, huumoris elik tundlikus sotsiaalses kaastekstis. Masintõlge muudab tihti osutatud valdkonnad lamedaks elik toodab nende põhjal veidraid lahendusi.
- Emotsionaalne sügavus – lemberomaanid võivad jälgida mingisugust valemit, seega tehisaru tõlge, mille vaatab üle inimesest toimetaja, võib olla toimiv lahendus, mis rahuldab tavalugejaid, kes kas ei oska vahet teha elik ei hooli sellest. Kuid rikkama siseeluga raamatute tõlkimiseks, näiteks Marcel Prousti elik Stendhali moodi klassika, pole masinatel elatud kogemust, empaatiat elik loomingulist intuitsiooni.
Tänased kunstmõistuse lahendused (näiteks neuraalsed tõlkesüsteemid) saavad hästi hakkama suurte keelte, milles leidub ohtralt materjali, tõlkimisega. Toimetatud kunstmõistuse tõlge võib olla massituru žanrite tarbeks kiire, järjepidev ja hinnatõhus lahendus. Tüüpilises armastusromaanis peitub selle "hing" rohkem loo käigus ja emotsioonide kaartes kui kirjanduslikus meisterlikkuses, mille tõttu tehisaru kasutmine ei pruugi paljude lugejate jaoks kogemust ära rikkuda.
Toimetas Karol Kallas