Euroopa Komisjon käivitas Ungaris 12. aprillil toimuvate üldvalimiste eel riigi valitsuse vastu demokraatia piiramise süsteemi, mille eesmärgiks on Viktor Orbáni võimaliku valimisvõidu ennetav mustamine.
Konservatiivse mõttekoja MCC Brussels koosseisus tegutseb Demokraatiasse Sekkumise Vaatluskeskus (Democracy Interference Observatory; DIO), mis tegeleb eurokraatide liiduvabariikide demokraatia ja valimiste mõjutamise kaardistamisega.
Euroopa Komisjon kinnitas 16. märtsil, et see käivitas "Venemaa väärteabekampaania" tõttu Ungaris vastu riigi 12. aprillil toimuvaid parlamendivalimisi digiteenuste määruses ette nähtud väärteabe tõrjumise kiirreageerimissüsteemi (Rapid Response System; RRS), vahendab DIO.
RSS mehhanism on koostatud Euroopa Liidu väärteabe vastase tegevusjuhendi raames ja see see on seotud digiteenuste määrusega (DSA), mis tagab Euroopa Komisjonile, valitsusvälistele organisatsioonidele (VVO) ja suurtele tehnoloogiaplatvormidele koostöölise reaalajas sekkumise ilmavõrgu teabekeskkonda.
RRS-i käivitamine tähendab, et valitud organisatsioonid, sealhulgas VVO-d, nõndanimetatud tõigakontrollid ja seotud võrgustikud hakkavad kiirkorras sildistama ilmavõrgu sisu modereerimiseks, mis toob kaasa postituste leviku piiramise või eemaldamise digitaalsetelt platvormidelt. Tulemuseks on kiire sekkumise lahendus, mis kujundab ilmavõrgu poliitilisi sõnumeid kõige tegusamal valimiskampaania perioodil.
DSA §108 "Lisaks väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite kriisidele reageerimise mehhanismidele võib komisjon avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavates erakorralistes olukordades algatada vabatahtlike kriisiprotokollide koostamise, et koordineerida kiiret, kollektiivset ja piiriülest reageerimist internetikeskkonnas. Nii võib see olla näiteks juhul, kui digiplatvorme väärtarvitatakse ebaseadusliku sisu või desinformatsiooni kiireks levitamiseks või kui tekib vajadus usaldusväärset teavet kiirelt levitada. Arvestades väga suurte digiplatvormide olulist rolli teabe levitamisel meie ühiskondades ja piiriüleselt, tuleks selliste platvormide pakkujaid julgustada koostama ja kohaldama spetsiaalseid kriisiprotokolle. Sellised kriisiprotokollid tuleks aktiveerida vaid piiratud ajaks ning sellega seoses võetavad meetmed peaksid piirduma vaid sellega, mis on rangelt vajalik erakorralise olukorra lahendamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega ega tohiks tekitada osalevatele väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele üldist kohustust jälgida nende edastatavat või talletatavat teavet ega kohustust aktiivselt otsida ebaseaduslikule sisule viitavaid fakte või asjaolusid."
Tegemist ei ole alusetu murega. Hungarian Conservative kirjutab, kuidas Facebook, mis on allkirjastanud RRS-i mehhanismi käitumisnormid, piirab märkimisväärselt Ungari peaministri Orbáni postituste levikut.
DIO hinnangul on tegemist olulise sekkumisega Ungari demokraatiasse. RSS-i käivitamine mitte ainult ei muuda teabekeskkonda, vaid see kujutab lisaks laiemat ja tõenäoliselt koordineeritud püüdlust ennetavalt delegitimiseerida Ungari valimiste tulemusi.
1. Venemaa sekkumise väidetel pole alust
Esmaseks Venemaa sekkumise Ungari valimistesse süüdistuste allikaks on VSquare'i artiklid, mille autoriks on peamiselt Szabolcs Panyi ja millele Venemaa sekkumise väidete õigustamiseks ohtralt osutatakse. Need väited pärinevad anonüümsetest luureallikatest ja neis pole suurt midagi, mida oleks võimalik avalikele allikatele toetudes tõestada, mis näitaks mingisugust koostöölist Ungari valimiste mõjutamise üritust. Märkimisväärsel kombel ei suuda need veenvalt tõestada, miks väidetav Venemaa sekkumine on keskendunud inimestele, kes füüsiliselt asuvad Budapestis.
Vaatamata tõestusmaterjali nõrkusele, on selliseid väiteid võimendanud mitmed rahvusvahelised väljaanded, sealhulgas Politico ja Financial Times. Tänu niisugustele artiklitele on loodud suurem välismaise teabe manipulatsiooni ja sekkumise (Foreign Information Manipulation and Interference; FIMI) narratiiv. Tulemuseks on meedia tagasisideahel, milles tõestamata süüdistused seatakse kesksele kohale ja neid kasutatakse eriti tundlikus valimisprotsessi kaastekstis.
2. Moderaatorite võrgustikku rahastab Euroopa Liit
Süsteemi enda ülesehitus tekitab tõsiseid küsimusi selle sõltumatuse ja poliitilise erapooletuse suhtes. RRS võrgustiku kuuluvad 44 organisatsiooni ei ole erapooletud vaatelejad, vaid Euroopa Liidu rahastuse ökosüsteemi kuuluvad, sadu tuhandeid eurosid käitavad VVO-d ja institutsioonid.
Osutatud organisatsioonid tegutsevad lisaks võrgustikes, mida haldab ja toetab Komisjon, sealhulgas näiteks koetistes nagu Euroopa Digitaalse Meedia Vaatluskeskus (EDMO) ja Ungari Digitaalse Meedia Vaatluskeskus (HDMO) ning paljudes teistes tõigakontrolli ja sildistamise ökosüsteemides. Mis loob omakorda koetisliku kattuvuse, milles Liidu poolt rahastatud osalised, kas siis otse või kaudsemalt osalevad mehhanismides, millega valimiste ajal mõjutatakse liiduvabariikide poliitilist diskursust.
Rumeenia 2024.–2025. aasta valimiste ajal saadud kogemus näitab, kuidas selline ühistegevus praktikas välja näeb. RSS-i kaudu saavad VVO-d otse ligipääsu platvormide sisu modereerimise lahendustele, mis lubab neil tuvastada, sildistada ja suunata sisu kiireks platvormipoolseks ülevaatamiseks. Teatud juhtudel saavad VVO-d "super-sildistaja" staatuse, mis annab neile ülemäärase võimu piirata kasutajate nähtavust ilmavõrgus.
3. Süsteemne läbipaistmatus
Suureks murekohaks on lisaks osutatud süsteemide läbipaistmatus. Heaks näiteks on siinkohal Rumeenia, kus esimest korda kasutati valimistsüklite ajal DSA-d ja RSS-i. Vaatamata süsteemi laiaulatuslikule kasutamisele pole avalikkusel ülevaadet, millist sisu täpsemalt eemaldati ja sildistati, ega pole teada allikad, mis osutatud sisu väidetavalt levitasid. Tegemist on tööriistadega, mis kujundavad eelkõige poliitiliste sõnumite voogu.
Komisjon keeldub DSA ja RSS Rumeenia tegevust puudutava teabe avalikustamisest, kuna see kuulub väidetavalt lex specialis valdkonda ja nii ei allu liidu läbipaistvuse regulatsioonidele. Samamoodi keeldub Komisjon avalikustamast Ungari valimisi puudutava RSS mehhanismi saavutusi.
4. Ennetav delegitimiseerimine ja demoraatiarisk
RSS mehhanismi käivitamine Ungaris ja osutatud EL-iga seotud ning selle poolt rahastatud institutsioonid ja VVO-d sekkuvad otseselt valimistesse, kuna saavad jõuliselt mõjutada valimiste aja teabekeskkonda. Kujundada tingimusi, milles langetatakse demokraatlik valik.
Kõigele lisaks ei allu RSS mehhanism demokraatlikule kontrollile, ega pole sellel vastavat mandaati. Mida juhitakse Euroopa Komisjoni hämarusest. Õigustused süsteemi käivitamiseks olid tõestamata ja tegemist on tõenäoliselt poliitiliselt äärmiselt kallutatud üritusega.
Lõpuks, kuid mitte ainult, põrmustab RSS valimiste tõsiseltvõetavuse. Kui valimiste kohta väidetakse ennetavalt, et need on haavatavad, kallutatud või ebaseaduslikud, siis nii seatakse valimiste tulemused ette kahtluse alla.
Ungari valitsuse vastu käivitatud RSS paistab peamiselt piiravat Facebooki ja TikToki sisu, X platvormi see niivõrd ei puuduta.
Toimetas Karol Kallas