Sisserändajad Kanaaride Fuerteventura saarel, 2.05.2026 Foto: Scanpix

22. aprillil üllitatud ülevaatest selgub, et 2025. aastal kasvas välismaal sündinud sisserändajate arv Euroopa Liidus 64,2 miljoni inimeseni. Kõige enam sisserändajaid elab Saksamaal.

2010. aastal elas liiduvabariikides 40 miljonit välismaal sündinud sisserändajat ja võrreldes 2024. aastaga kasvas väljaspool Liitu elu alustanud sisserändajate arv 2,1 miljoni inimese võrra, vahendab DW. 

Uuringu kirjutas kokku Berliinis asuv sisserände uuringute mõttekoda Rockwool Foundation, mis kasutas selleks Eurostati ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põgenikeameti andmeid.

Suurim sisserände mahitaja on Saksamaa, kus elab ligi 18 miljonit välismaal sündinud sisserändajat. 2010. aastal oli neid kümme miljonit ehk välismaal sündinud sisserändajate arv kasvas viie aastaga 70 protsenti.

Saksamaa elanikkonnast moodustavad sisserändajad 21,2 protsenti, kellest 72 protsenti on tööealised.

Samuti on Saksamaa Liidu suurim põgenike vastuvõtja, millises staatuses inimesi elab riigis 2,7 miljonit.

Kõige kiiremini kasvab välismaal sündinud elanike arv Hispaanias. Võrreldes 2024. aastaga suurenes see 2025. aastaks 700 000 inimese võrra 9,5 miljoni inimeseni. Mida on kaheksa protsenti, ehk kaks korda Liidu keskmisest (3,4%) enam.

Sisserändajate määra protsentides arvestades on kõige suurem välismaal sündinud elanike osakaal Luxembourgis, kus see moodustab elanikkonnast 52 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 14 protsenti.

Maltal elab 32 protsenti välismaal sündinud sisserändajaid ja Küprosel 28 protsenti. Iirimaal ja Austrias on välismaal sündinud elanike osakaal 23 protsenti.

Eesti välismaal sündinud elanike osakaal on 17,8 protsenti.

Leedus, Ungaris ja Rumeenias on välismaal sündinud elanike määr kümme protsenti, Slovakkias, Bulgaarias ja Poolas jääb see alla viie protsendi.

Asüülitaotlusi esitati Euroopa Liidu liiduvabariikides 2025. aastal 669 365, mida on võrreldes 2024. aastaga 26,6 protsenti vähem.

Osutatud taotlustest esitati rohkem kui kolm neljandikku Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal.

Arvuliselt kõige rohkem põgenikke elab Saksamaal, määrana on kõige suurem arv Küprosel (4,8%). 

Saksamaal on põgenike määr elanikest 3,2 protsenti ja Itaalias 0,5 protsenti. Viimane on liiduvabariikide hulgas väikseim määr.

Euroopa Liidu liiduvabariikides elab ligikaudu 460,5 miljonit inimest.

Toimetas Karol Kallas