Euroopa Komisjon avalikustas 6. mail Euroopa Liidu esimese vaesusevastase strateegia. Projekti veab Rumeenia sotsiaaldemokraadist Komisjoni sotsiaalkaitse valdkonna asepresident Roxana Mînzatu.
Mînzatu sõnul on tal kindel kava kaotada 2050. aastaks Euroopa Liidust vaesus. Euroopa Komisjon nimetab enda esimest vaesusevastast strateegiat "julgeks". Uue strateegia jaoks pole ette nähtud eraldi eelarvet ja tegemist pole liiduvabariikidele kohustuslike määruste, vaid mittesiduvate soovituste ning parimate praktikate juhtnööridega, vahendab Euronews.
Strateegias osutatakse masendavale statistikale: Euroopa Liidu 27 liiduvabariigis elab vaesuse- ja ühiskondliku tõrjutuse ohus 92,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus elab ümmarguselt 450 miljonit inimest ehk häda ja viletsus ähvardab ühte inimest viiest.
Mînzatu tunnistab, et strateegia latt on seatud väga kõrgele ja nendib, et Liit ei saa isegi hakkama 2030. aastaks seatud eesmärgiga päästa vaesusest 15 miljonit inimest. Tänaseks on jõutud aidata ainult 3,7 miljonit inimest.
Inimeste vaesusesse langemise ohtu on Rumeenia sotsi sõnul märkimisväärselt suurendanud Lähis-Ida vastaseisudest põhjustatud energiakriis.
Liidu vaesusevastane strateegia keskendub peamiselt kesiste võimalustega perekondade laste aitamisele ja sotsiaalkorterite ning odavate elamispindade mahu suurendamisele. Lisaks üritatakse aidata leida töötutel töö, nõutakse pensionäridele adekvaatsete pensionide maksmist ja aidata majapidamisi.
Komisjon kavatseb mõnes liiduvabariigis katsetada "lapse garantiikaardi" lahendust, mis kujutab perede küberjälitamise tööriista, mille toel selgitatakse välja abi vajavad lapsed, kellele hakatakse pakkuma tasuta teenuseid (n hambaravi).
Majandusteaduse igal kontinendil kinnitust leidnud tõik osutab üheselt, et riigi ja rahva teeb rikkaks odav energia.
Toimetas Karol Kallas