Eestis hukati emaüsas 2025. aastal 2883 last. Võrreldes aasta varasemaga on seda 259 elu alustanud inimese võrra vähem. Ligi 95 protsendil juhtudest tehti seda sündimata laste tapmise tabletiga.
2025. aastal sündis Eestis 9105 last, mida on võrreldes 2024. aasta sündidega 438 võrra vähem. Ema soovil hukati mullu 2723 sündimata last, millele lisaks lõpetati "meditsiiniliste näidustuste" tõttu elu 160 emaüsas elu alustanud inimesel, vahendab Tervise Arengu Instituut (TAI).
Eestis suri 2025. aastal 15 369 elanikku ja neile lisaks 41 välismaalast. Surmade arv vähenes võrreldes aastatagusega 161 inimese võrra.
2025. aastal sünnitas 8994 naist. 2024. aasta võrreldes oli sünnitajaid 410 võrra vähem. 8887 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 103 ning neljal korral sündisid kolmikud. Sünnitanud naiste hulgas oli kunstliku viljastamise osakaal 6,9% (622 naist). Mitmiksünnituste osakaal oli kõikidest sünnitustest 1,2%.
Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 8990 naise elukohariigiks Eesti, nelja naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 493, neist omakorda 140 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 5,5%.
Elussündide arv 1000 viljakas eas (15–49a) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 30,98, mis võrreldes eelneva aastaga langes: 2024. aastal oli vastav näitaja 32,22. Poisse sündis rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 52% ja 48%). Surnult sündis 23 last, mis moodustas 0,3% kõikidest sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2025. aastal 3514 g ja keskmine sünnipikkus 50,8 cm.
12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 8988 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 6983 last. Ämmaemanda poolt vastuvõetud kodusünnitusi oli 67, kõikidel juhtudel sündis üks laps. Teel haiglasse või assisteerimata kodusünnitusel sündis 50 last. 7,1% lastest sündis kunstliku viljastamise abil (644 last).
Loomulikul teel sünnitas 6491 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 537 ning keisrilõikeid tehti 1966 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 576 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 21,9%.
Eesti sünnitajad on iga aastaga järjest vanemad
Ajavahemikul 1992–2025 tõusis esmasünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 30,1 ja 33,5 aastat.
Alates 1992. aastast on sünnituste arv enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud alla 24-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel.
Suurim arv lapsi sündis mullu Harjumaal (4698 elussündi), mis moodustas kõikidest elussündidest 51,7%.
Võrreldes 2024. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 259 võrra väiksem. 2713 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 10 naise puhul oli elukohaks välisriik. Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 35–39-aastaste vanuserühmas.
Rasedusi katkestanud naistest 34% ei olnud varem sünnitanud, 5,3% soovis jääda rasedaks ja 57% ei kasutanud vahetult enne viljastumist selle vastu mõeldud vahendeid. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim tablette (medikamentoosset meetodit), mis moodustas koguarvust 94,8%.
TAI sünniandmete andmelaudadega on võimalik tutvuda siin. Raseduste katkemiste ja üsasisese lapsetapu teabe tabelid leiab siit.
Toimetas Karol Kallas