Prantsusmaa ettevõtja ja filosoofi Brivael Le Pogami hinnangul tähendab inimlike väärtustega kunstoid inimvaenuliku ärklemise ja seda jõustava ühispartei lõppu.
Minu käest küsitakse sageli, kas ma usun päriselt, et lääs võidab?
Mille peale ma arvutasin. Külmalt. Toetudes arvudele, mitte lootusele.
Esiteks võiks kõik ausalt ära rääkida. Ülikoolid siplevad jätkuvalt ärklemise küüsis. Ärklemine valitseb valitsusi. Ärklemine kamandab tervet põlvkonda ülikooliharidusega milleeniumilapsi, kes istuvad keskastme juhikohtadel järgmised kolmkümmend aastat. Ainult viis protsenti ettevõtetest on DIE (mitmekesisus, kaasamine ja õiglus) programmidest loobunud. Ülejäänud tegelevad siltide vahetamisega. Sõnavara kaob, kuid nomenklatuur jääb paigale. Kõik, kes räägivad DIE kaotusest, valetavad.
Mille peale võiks vaadata graafikukaari.
Economist mõõtis ärklevate ideede esinemist neljas valdkonnas: avalikus arvamuses, meedias, ülikoolides ja ettevõtetes. Igal pool tuli ilmsiks sama graafikukõver.
Tõus 2015.-, tipu saavutamine 2021.–2022. aastatel, millele järgnes tänaseni kestev langus. "Valge eelisõigus" ilmnes 2020. aastal Ameerika Ühendriikide ajakirjanduses 2,5 korda miljoni sõna kohta. Kolm aastat hiljem oli see näitaja 0,4. Ühendriikide üliõpilaste hulgas on ennast mitte-kahendsüsteemsetena (mittebinaarsena) teadvustavate üliõpilaste hulk aastatel 2022–2025 vähenenud poole võrra. Toetus BLM-ile väheneb aasta-aastalt.
Ideoloogia sureb siis kui see ei leia enam järgijaid.
Ideoloogia ei sure selle hukkamõistmise tõttu. See sureb siis kui see ei leia enam järgijaid. Ärklemine ei suuda enam värvata uusi pooldajaid.
Hääletamiskabiinides tähendab see ajaloolist ümberjoondumist. Esimest korda uuemas ajaloos on kolmes suurima majandusega Euroopa riigis üheaegselt arvamusküsitlustes juhtimas süsteemivastased parteid. Ühendkuningriigis on Reform üle kõigi ja Keir Starmeri netotoetus on miinus 61 protsenti.
Saksamaal pooldab AfD-d rohkem inimesi kui CDU-d. Prantsusmaal pole Rahvusrinde toetus olnud kunagi nii kõrge. Itaalias on sellised jõud võimul. Austria, Portugal ja Holland on kohe langemas. Donald Trump valiti tagasi. Javier Milei keerab kiirkorras Argentiinat ümber.
Lääneriikide blokk loobub üheaegselt samast tarkvarast.
See pole ainult laine. Kogu lääneriikide blokk loobub üheaegselt samast tarkvarast.
Miks just nüüd? Sest ideoloogia tegi vea, mille jaoks selle eelmisel kehastusel kulus seitsekümmend aastat: see sai võimule. Opositsiooni ideoloogiat pole võimalik ümber lükata. Võimuideoloogia toodab tulemusi. 2020. aastast kuni 2024. astani oli see võimul ja reaalsus hakkas taaskord esitama vastuväiteid. Nagu Budapestis 1956. aastal, nagu paadi-inimesed. Kõik nägid kaoses linnu, hälbivat koolisüsteemi ja BLM-i juhte, kes ostsid ürituse raha eest omale neli villat. Inimestel ei olnud vaja lugeda Foucaulti. Nad vaatasid, kes kasinust jutlustades rikastusid .
Millele lisaks juhtus tegur, millega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ega prantsuse teooria ei pidanud silmitsi seisma.
2024. aastal lõunastas Peter Thiel Elon Muskiga. Thiel ütles Muskile, et kui Trump kaotab, siis ta lahkub Ühendriikidest. Elon vastas: "Põgeneda pole kuhugi." Sest kuhugi polegi minna. Thiel läks koju ja kaks tundi hiljem jõudis talle kohale, mida ta just kuulis: Elon ei usu enam Marsi kui pelgupaika. Sest sotsialistlik valitsus ja ärklev kunstmõistus tulevad talle Marsile järele.
Mees, kes ehitab Maalt lahkumise eesmärgil rakette tunnistas, et põgenemine on võimatu. Mida ta sellise meeleheitega peale hakkas? Ta ei emigreerunud. Ta ostis üleilmse agoraa (linnaväljaku), murdis tsesuurimonopoli ja panustas enda varandusega võitlusesse.
Osutatud mehest sai just ajaloo esimene triljonär ja ta on ärklemise ideoloogia hävitamisest teinud ühese eesmärgi. Mitte kunagi terve Külma Sõja jooksul polnud vabal maailmal niisugust toetajat. Nõukogude teisitimõtlejad trükkisid kirjutusmasinatel samizdate (paljundasid keelatud kirjandust kirjutusmasinatega läbi kopeerpaberi trükkides). Täna on õigel poolel olevatel inimestel kasutada raketid, tehisoiu mudelid ja teabejagamise võrgustikud.
Ärklemism on puuduse poliitökonoomia.
Mis jätab tähelepanu alt välja alusmehhanismi, mida pea mitte keegi ei märka. Ärklemism (wokism) on puuduse poliitökonoomia. See vajab väravavalvureid, kes kontrollivad ligipääsu karjääridele. See vajab inimese ja tulemuse vahele komissare [Euroopa Liidus volinikke]. Milleks peab süsteemis valitsema ametikohtade puudus, et ümberjagamisel oleks mõte. Sellise lähenemise tipphetkeks oli Covid: elanikkond sunniti paigale, inimesed sõltusid ametlikest kanalitest ja iga lävimine vajas võimude heakskiitu. See oli üleilmastumise projekti tipphetk ja ärklemisele sügisetipp (peak fall; hetk sügisel kui lehed puudel on enne langemist kõige värvilisemad). See juhtus kõik ühel aastal, mida näitab andmestik. Mis ei ole juhuslik kokkusattumus. See on sama nähtumus.
Kunstaru hävitab kõik kolm järgnevat sammast ühekorraga. Ülikoolikraadide tähtsusetustumine käib maksuna selle juurde. See asendab organisatsiooni ja selle komissarid üksikisiku ning tema tehisabilistega. See murrab nullsumma mängu luues tunnetusliku külluse. Ideoloogia, mis on ehitatud puuduse haldamisele, ei ela üle puuduse lõppu. Majanduslik marxism ei elanud üle Trente Glorieusesi ja see pidi muteeruma kultuurimarksismiks. Seekord pole muteerumine võimalik: tehismõistus ründab kõigele lisaks jutukanga (narratiivi) monopoli.
Tehismõistus ründab kõigele lisaks jutukanga monopoli.
Seda ainult ühel tingimusel. Kui kunstoid jääb selle ehitajate kontrolli alla. Vangistatud tehismõistus võib kujutada täpselt vastupidist: iga inimese taskus istuvat poliitkomissari. Selline on totaalse kaotuse stsenaarium ja minu hinnangul on selliste arengute võimalus viie kuni kümne protsendi juures.
Minu pakkumised on järgmised, mis siinkohal esitatakse avalikult, et inimesed saaksid minu arusaamiste üle otsustada.
Võimalus, et 2030. aastaks kaob ärklev kultuurihegemoonia: 90–95 protsenti. See on juba peaaegu juhtunud.
[Vana süsteemi?] institutsioonide kadumine 2035. aastaks: 55–65%. See tähendab karmi aastakümne pikkust võitlust.
Lääne tsivilisatsioon saavutab 2040. aastaks võidu: 60–70 protsenti. Mis sõltub ainult ühest tingimusest: kes kirjutab masinatesse väärtused.
Lääne tsivilisatsiooni ellujäämine sõltub ainult, kes kirjutab masinatesse väärtused.
Võimalus, et viieteistkümne aasta pärast vaadatakse 2020.–2024. aastale tagasi kui ärklemismi tipule, selle 1977. aastale (murranguline aasta Prantsusmaa ajaloos: viimane giljotiiniga hukkamine ja pedofiilia seadustamise taotlus), mis kujutas [kultuurimarksismi] maskimaalset laiendust enne selle mõõna: 85%.
Seega Ühendkuningriiki pole veel mõtet maha kanda. Prantsusmaa pole kadunud. 1975. aastal olid millegi ehitajad apoliitilised ja vaimulike käes oli jutukanga monopol. 2026. aastal omavad ehitajad [teabe]kanaleid ja on asunud võitlusesse. Tegemist on pretsedenditu võimutasakaalu raputusega alates 1966. aastast (nn "õiguste" revolutsioonidest). Tasaareng (declinism) ei ole valgustus. See on vaenlase ideoloogia, mis keerleb ringi inimeste peades ja sunnib neid tegema tasuta selle tööd.
Vaba maailma jaoks pole kunagi olnud nii palju lootust. Päris lootust. Mitte 1989. aasta miraaži.
Tegudele!
Tõlkis Karol Kallas