Visionäär, õpetlane ja ettevõtja Brian Roemmele osutab mõtteharjutusena võimalikele ohtudele, mida kujutab tehisaru ja robotite loodavast maailmast vastu vaatav külluseajastu koletis.
Roemmele nägemus on tõenäoliselt pisut progressismi küüsis, teisalt on tema lahenduseks "kohalik" ja "iseendaga hakkama saamine". Inimene on oma pärispatuselt loomuselt samasugune "armetu närakas" kui peale Eedeni aiast väljaheitmist "eelajaloolises" minevikus. Alati tahab keegi kakelda ja keegi tunneb ennast halvasti kui teda ei austata ning kellelgi teisel hästi läheb.
Visioonilooja kirjeldatud lahenduste eelduseks on suure usaldusega ühiskond. Mille moodustavad inimesed, kes usuvad Kristusesse*. Mille õigusraamistik tugineb üheselt loomuõigusele. Laiemas elik kitsamas vaates ühtemoodi inimeste ühiskondades on see võimalik. Demokraatiat vaatemänguna etendavates ühiskondades, mida juhivad ühe maailma korporatistliku ühispartei nukujuhid, midagi sellist ei juhtu.
Midase nuhtluse probleemi kirjeldus
Antiik-Kreeka mütoloogia kaanonisse kuulub lugu ülirikkast Früügia kuningas Midasest, kes nõudis Dionysoselt välja anni, et kõik, mida ta puudutab, muutub kullaks.
Teadusliku fantastika valdkonna ühiskonnakriitiline kirjanik Frederik Pohl avaldas 1954. aastal ajakirjas Galaxy Science Fiction novelli "Midase katk". Pohl hoiatab kunstmõistuse ja robotite toel saabuva külluse ajastu eest, mida on tabanud tohutu ületootmise ja mitte midagi maksvate asjade nuhtlus. Briti ringhäälingus BBC valmis 1965. aastal osutatud teose järele televaatemäng (13. osa).
Visionäär ja ettevõtja Roemmele kirjutab tulevikku vaatavate filosoofiliste artiklite sarja "Aega on 5000 päeva: kuidas saada hakkama töö lõpu ajastul" (You Have 5000 Days: Navigating the End of Work as We Know It). Seni viimane, kolmekümnes, kannab pealkirja "Midase katk".
Maailmas toimub täna kunstoiu võidurelvastumine. Lisaks kiiresti arenevatele tööstusrobotitele, kas juba toodavad elik üritavad välja mõelda pea kõigi inimeste tööülesannetega hakkama saavaid inimkujulisi roboteid 30–50 suuremat/olulisemat ettevõtet. Elon Musk ja mitmed teised tehnoloogiasektori ettevõtjad räägivad lähiilmaruumis asuvatest päikeseelektrijaamadest.
Lähiaastatel on ees ootamas mikrotuumareaktorite energiapööre. Maa kliima inimeste käest ära päästmise juttu ei usu enam ükski täie mõistuse juures olev inimene. Muski SpaceX-i Marsi-siht on avalik eesmärk, kuid võib eeldada, et kosmoserakettide ja uut tüüpi raketimootorite arenduste suurem eesmärk on kosmosekaevandused. Lisaks pole enam päris ulmeline väljavaade, et Kuult kaevandatud Heelium 3-e alusel õnnestub midagi välja mõelda tuumasünteesi (fusioon) reaktorite valdkonnas.
"Midase katku" põhieeldus
Pohli lühijutus oskab inimkond fusioonenergia ja väsimatute robotite toel tekitada pea mitte midagi maksvate kaupade ületootmise majanduse. Traditsiooniline majandus pööratakse pahupidi: nappuse vaeguse asemel seisab inimkond silmitsi küllastumise kriisiga. Selleks, et majandust käimas hoida, saab tarbimisest seadusega kehtestatud kohustus, mida jõustab norminõukogu (Ration Board). Mida vaesem keegi on, seda suurem on tema kohustusliku tarbimise määr, mis tähendab üleliia suuri majasid, ohjeldamatus koguses luksuskaupu, pidevat söömist jne. Rikkus tähendab samas õigust vähem tarbida ehk lihtsusest saab ülim luksus.
Roemelle nimetab seda "külluse interregnumiks". Interregnum on 5000-päevane (ca 14 aastat) üleminekuperiood kui küllus jõuab kohale enne ühiskonna sellega kohanemist ja toimetuleku õppimist. Väidetavalt tuleb ühiskonnal läbi teha kollektiivne "kangelase teekond" (laadis Heraklese vägiteod). Interregnumi esimesed aastad on juba väidetavalt üle elatud.
Pohli "Midase katku" loo lühikirjeldus
- Peategelane Morey Fry on alamklassi insener, keda sunnitakse peale abiellumist kohutavas koguses tarbima. Tema naine läheb hulluks.
- Fry nikerdab majapidamisrobotite kallal, lisades neile "rahuldusskeemid" (satisfaction circuits), mis paneb need inimeste asemel asju tarbima. Tekib ringmajandus (economic loop).
- Võimudele lahendus meeldib. Inimesed võidavad osalise vabaduse. Robotid tegelevad tarbimisega. Süsteem kohaneb tänu inimeste geniaalsusele ja väldib kokkukukkumist.
Elekter muudab autod tarbeelektroonikaks.
Roemmele kümme põhiprobleemi
- Ületootmine kujutab uut kriisi. Liigne küllus asendab puuduse. Majandused sõltuvad kunstlikust nõudlusest.
- Tarbimine võrdub töökohustusega. Alamklassid "töötavad" tarbides. Mida kujutab täna näiteks tähelepanumajandus, suundamudjate kultuur ja sunnitellimused.
- Staatus keeratakse pahupidi. Eliit naudib lihtsust ja minimalismi. Nähtav tarbimine on masside koorem.
- Kohustuslik luksus imeb tarbimisest rõõmu välja, millega kaasneb psühholoogiline kurnatus. Tulemuseks on inimeste läbipõlemine ja pinged omavahelistes suhetes.
- Kuna tehnoloogia areneb kiiremini kui väärtused ja psühholoogia, kaasneb sellega ühiskonna kultuuriline mahajäämus. Midagi niisugust elati üle trükimasina leiutamise järel.
- Kvootide põhise eluga kaasneb prügi ja tähenduse puudus. Miliseid märke on näha tänases tarbimiskultuuris.
- Norminõukogu üritab küllust hallata bürokraatliku sunniga. Inimeste vabastamise asemel üritatakse neid kontrollida.
- Inimeste loomingulisus ja pealehakkamine tekitab pingeid. Morey saavutus algas reeglite rikkumisest.
- Inimeste eesmärk tuleb ümber mõtestada. Töö on robotitele. Vastuseks on tõenäoliselt looming.
- Tehnoloogilise arenguga tekkivad lõksud on konstruktsioonid, mida tuleb ümber kujundada ehk süsteem peab kohanema. Muutused ei pruugi olla sujuvad.
Millest järeldub vajadus mõtestada ümber majanduse olemus: vaesus pole enam kaupade elik asjade puudus, vaid otsustusõigusest/valikuvõimalusest ilmajäetus. Kõik on olemas, kuid valida pole midagi.
Võimalikud lahendused (kuidas käia mööda kangelase rada)
- Rikkuse ümbermõtestamise ja selle asendamine inimeste iseseisvuse, teadliku ja vabatahtliku lihtsusega, osaduse ja loomuomase loovusega.
- Kui tehisaru ja robotid teevad inimese töö ära paremini ja kiiremini, siis inimese amet ning tema palk endateadmusena enam ei tööta. Roemmele hinnangul on tegemist "ego surmaga", mis on kohanemiseks vajalik esimene samm. Küllus on tervislik ainult niikaua kui inimene on võimeline sellega sisemiselt toime tulema. Lahenduseks on loovus, mis kujutab osutatud "kangelase teekonda".
- Üks lahenduse osa on kunstoiu ja robotite suunamine loovusele, asjade parandamisele, õpetamisele ja hooldusele, mitte tarbimise toitmisele. Rõhku tuleb panna kohalikele avatud lähtekoodiga iseenesega hakkamasaamise lahendustele (n Zero-Human @ Home).
- Teiseks on kohalikud ringkonnad ja gildid. Detsentraliseeritud tootmine, parandamine ja jagamine vähendab sõltuvust üleilmsetest võrgustikest.
- Alati tuleb kõike lahata "armastuse võrrandiga" – igat tehnoloogilist ja muud arengut tuleb vaadata kaastekstis, kas see suurendab inimkonna õitsengut, nende iseendaga hakkamasaamist (agency) ning osadust.
Midase katk on satiiriline hoiatus, mitte inimkonna saatuse ettekuulutamine. Kohutava külluse ja läbilaskekohustuse asemel on inimestel võimalik valida ilu, osadus, avastamine ja eneseareng.
*Väite tõestuseks on matemaatiliselt üheselt tõestatav teaduslik meetod "puud tuntakse tema viljast". Kristlik tsivilisatsioon on parim, mis inimkonnaga eales on juhtunud. Äraspidiseks tõestuseks on islamimaailm ja usust Kristusesse taganenud "mitmekesised ning õiglased" lääne ühiskonnad. Mille ühispartei valitsused hävitavad endi poliitikatega sihilikult ja teadlikult kõike, mis on ülev, ilus ning inimlik.