Tundub, et valimiskomisjon on teinud presidendimääramise hääletuse käigus jõustunud otsuse, milles kajastub ebatäpne sedelite lugemine, nendib Andres Aule internetiväljaandes Valija Hääl.
Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 9 lõikes 2 on sätestatud: „Riigikogu või valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib Riigikogu või valimiskogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt."
Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 11 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab valimiskomisjon tegema kindlaks nende hääletamissedelite arvu, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse. See tähendab mitte lihtsalt mingi arvu ütlemist, vaid õige arvu kindlakstegemist.
Sama lõike punkti 5 kohaselt peab valimiskomisjon tegema kindlaks Vabariigi Presidendi igale kandidaadile antud häälte arvu. Ka see tähendab õige arvu kindlakstegemist.
Rist on EKI Sõnaveebi kohaselt „harilikult kahest püsti ja põiki asetsevast omavahel täisnurga all lõikuvast joonest moodustatud kujund või märk (+ või ×) või ristamisi tõmmatud kriipsud (nt allkirjana, meelespidamise või mahatõmbamise märgina)". V-täht ei ole selles tähenduses rist.
Kui seadusandja oleks tahtnud sätestada seadusesse mis tahes pooldava märgi, oleks ta nii ka sätestanud, ent ta on sätestanud „risti". Nii nagu „ei" tähendab ei, tähendab ka „rist" risti.
Valimiskomisjon on teinud presidendivalimise tulemused teatavaks siin ja otsus on jõustunud.
Valimiskomisjoni info kohaselt on „Märgistamata (ristita) hääletamissedelite arv" 7 ja Ülle Madisele antud poolthäälte arv 71.
Häältelugemisel kahjuks ei näidanud Riigikogu ülekanne kõiki hääletussedeleid, vaid liikus vahepeal üldplaanile, mida saab pidada puuduseks riikliku tähtsusega ülekande kvaliteedis. Riigikogu ajakirjandustaustaga esimees on küll kuuldavasti varmas ülekandeid poole pealt välja lülitama, kuid ei suuda tagada otsustaval hetkel ülekande tõsiseltvõetavat kvaliteeti. Siiski on ülekandes näha, et häälte lugemisel loetud poolthääl nr 22 ei sisaldanud risti, vaid V-tähte ehk linnukest (Valija Häälde postitatud ülekandes 1:45:00). Seega ei olnud sellel sedelil märgitud risti ühtegi lahtrisse Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 11 lõike 2 punkti 4 tähenduses.
Riigikogu ülekande järgi otsustades on üks ristita hääletamissedel, mis sisaldas V-tähte, loetud poolthäälte hulka, mitte ristita hääletamissedelite hulka. Seda lugemist jälgisid teised valimiskomisjoni liikmed, kuid ükski ei sekkunud.
Tundub, et valimiskomisjon on teinud jõustunud otsuse, milles kajastub ebatäpne sedelite lugemine, kui V-sedelit hiljem ümber ei kvalifitseeritud. Teisisõnu, tundub, et kahte olulist õigusnormi – Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 11 lõike 2 punkte 4 ja 5 – on rikutud.
P.S. Märt Põder osutas pärast minu postituse lugemist karistusseadustiku §-le 163, mille lõike 1 kohaselt on häälte ebaõige lugemine karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Seega on häälte ebaõige lugemine tõepoolest kuritegu, kriminaalkorras karistatav, kuid Urmas Ala kommentaari põhjal tuleb täpsustada, et see karistusseadustiku paragrahv ei käsitle sama seadustiku § 160 kohaselt siiski Vabariigi Presidendi valimist.
Selgitamist vajaks samuti, kas V-sedeleid võis olla rohkem. Halvasti korraldatud ülekandest ei selgunud V-sedelite täpne arv. Kui V-sedeleid oli 4 või enam, võiks see muuta ka valimistulemust ja olla konkreetse õigusliku tagajärjega. Üks V-sedel valimistulemust ei muuda.]
Ent niikaua, kui vaatlejatele ega üldsusele ei ole antud valimisasjades avalikes huvides kaebuse (populaarkaebuse) esitamise õigust, ei ole selge, kas keegi saab üldse nõuda õigusrikkumise kõrvaldamist. Teisisõnu, on raske öelda, kes üldse saaks siin valimiskomisjoni vea korrigeerida, kui need, kes valimiskomisjoni üle järelevalvet teevad, seda näiteks valimiskomisjoni maine huvides omal algatusel teha ei soovi.
Küll aga saaks niisuguse olukorra põhjal arutleda valimiskomisjoni liikmete pädevuse üle.