Tehnoloogiaettevõtte Palantir tehnoloogiadirektor Shyam Sankari hinnangul on kunstoiuga hirmutamise kampaania taga tehisaru oligarhide – keda võib võrrelda "leninliku avangardiga" – kultus, võimujanu ja ahnus.
Shankari sõnul ei kujuta Anthropicu, OpenAI ja mitme teise suure tehisaru (TA) ettevõtte juhi üleskutsed suuremale turvalisusele erapooletut muret, vaid selle taga on [raha ja võimu] kultus nimega "tõhus omakasupüüdmatus" (effective altruism; EA). Viimane on Palantiri juhtfiguuri hinnangul utilitaarne (kasu taotlev) ideoloogia, mis käsitleb kauge tuleviku eesmärkide arvutustes tavainimesi kulumaterjalina ja TA paanikakülvi näol üritatakse teha pisikesest valdkonna rahastajate, teadlaste ja ülemuste ringkonnast jõuk, kelle käes on voli määrata, mis ning kes tohivad tehisaru ehitada ja kasutada.
(TA on "tehisaru" akronüüm ja üks sobiv eestikeelne vaste ingliskeelsele AI-le.)
Paanika- ehk massiformatsiooni psühhoosi operatsioon algas seni pea avalikkusele tundmatu Anthropicu inseneri Jacob Coxoni ametist loobumisega ja kellest tehti üleöö maailmakuulsus pöördumisega, mille sisuks on väide, et TA võib käesoleva aastakümne lõpuks kõik inimesed ära tappa. Coxoni sõnul peab selle tõttu tehisaru ehitamise allutama riigi ja VVO-tööstuse kontrollile ning arengute hoogu aeglustama.
Sankari sõnul paistavad kõigi selliste üleskutsete tagant välja EA ideoloogia kõrvad ja neisse peaks suhtuma väga pika hambaga.
EA jutlustajad lubavad, et see lähtub tervest mõistusest ja kultuse eesmärgiks on teha nii palju ühise hüve head kui vähegi võimalik. Päris elus muudab osutatud kultus moraali samas numbrimänguks: tuleb välja mõelda tuleviku inimeste arvuline hulk, liita sellele katastroofi võimalus ja raamida kõik tänase päeva teemad niisugusesse ootusesse. EA sai alguse 1970. aastatel Peter Singeri utilitaristlikust moraaliõpetusest. Üks selle viimase aja silmapaistvamaid prohveteid on/oli Sam Bankman-Fried, kes õigustas enda nurjatusi väitega, et ta teeb seda parema tuleviku nimel. Shankar toob niisuguse suhtumise näiteks, et vastavatesse arvutustesse tuleb muutujatena lisada tänaste tavainimeste ja nende laste kõrval nii krevettide heaolu kui kauges tulevikus elavad hüpoteetilised inimesed. Suvalised moraaliväited ei tee tema sõnul EA võrranditest teadust, kuid inimeste eludest saab nii arvutusviga.
Anthropic ja mitmed teised suuremad TA ettevõtted on ise loonud ning läbi ning lõhki seotud TA-turvalisuse tööstusega. Shankar osutab kattuvatele inimeste ja rahaahelatele:
- VVO-tööstuse ettevõtte Effective Altruism kaasasutaja William MacAskill oli "märkimisväärselt lähedaselt seotud Bankman-Friediga" (esimene oli teise mentor), ta tegi koostööd FTX Future Fundiga ja hetkel töötab TA halduse mõttekojas Forethought.
- 2022. aasta Anthropicu 580 miljoni dollari suurust rahastuskampaaniat vedas Bankman-Fried, milles osalesid samuti Jaan Tallinn ja FTX-i siseringi inimesed. Future Fundi üks rahaotsuste langetajatest Avital Balwit töötab täna Anthropicus personalijuhina.
- VVO-tööstuse asutuse Coefficient Giving (mis varem kandis nime Open Philanthropy) juhi Dustin Moskovitzi sõnul panustab tema organisatsioon TA turvalisusesse käesoleval aastal üle ühe miljardi dollari. See organisatsioon rahastab mõttekoda Horizon Institute, mille teadurid töötavad Ameerika Ühendriikide senaatorite kontorites ning föderaalsetes riigiametites.
- Tallinna Survival and Flourishing Fund (Ellujäämise ja õitsengu fond) on selle tegevusaja jooksul jaganud laiali 152 miljonit dollarit eelduse peale, et "kui TA-le ei kehtestata rahvusvahelisi kiirusepiiranguid, siis inimkond tõenäoliselt ellu ei jää".
Anthropicu tegevjuht Dario Amodei avaldas 12. septembril pika essee teemal, miks TA rindejoont peab aeglustama. Sankari sõnul nõuab Amodei sisuliselt riigi tuge, et kogu maailma TA tööstus alluataks EA kultuse osalistele ja METR moodi järelvalve-vabaühendustele.
Sankar võrdleb EA maailmalõpu kuulutajaid leninliku "avangardiga", kes kujutasid pisikest "kaadrit", kellel oli väidetavalt eriline ja õige arusaamine ajaloost ning õigus sundida igaühte endale kuuletuma. EA kultuse teenrite sõnul pole inimestel õigust otsustada enda tuleviku üle.
Palantiri tehnikajuhi sõnul kaasnevad TA-ga samasugused ohud, nagu iga tehnoloogiaga. Mingisugusele oligarhidest, nagu seda kujutavad Moskovitz ja Tallinn, preestriklassile allutamise asemel võiks pöörata tähelepanu, kuidas võimalikult palju inimesi saaks TA-st võimalikult palju kasu. Samuti näeb ta TA-d suure vabastajana. Seda nii teatud töökohustuste täitjana, mis annab inimestele aega tegeleda asjadega, millega ainult nemad hakkama saavad, teiseks nõndanimetatud "ohjajate revolutsiooni" tühistajana ja kolmandaks lahendusena, mis seab taas suhtseosesse riigi sisemajanduse kogutoodangu ja inimeste palgad, milline side 1971. aastal ära lõhuti. (1971. aasta 15. augustil seoti USA dollar lahti kullast, mis tegi lõpu Bretton-Woodsi rahandussüsteemile ja tekitas olukorra, kus SKT küll jätkuvalt kasvas, kuid inimeste palgad sellega koos mitte.)
Toimetas karol Kallas