Poola ning Rumeenia teatasid, et pole nõus enam Ukraina teraviljatransiidi suurendamisega.
Kuna 2025. aastal riikusid Ukraina põllumajandustootjad viljaveo kokkuleppeid ja kippusid oma toodangut müüma juba Poolas. Kohalikud talupojad said pahaseks, valitsus piiras Ukraina teraviljatransiiti ja see allutati rangele järelvalvele.
2026. aastal hakkas Ukraina pommitama Venemaa Aasovi ja Musta mere sadamaid ning kaubalaevu. Venemaa lõpetas selle peale ära Ukraina Musta mere äärsete kaubasadamate tegevuse.
Meretransport oli 2025. aasta augustini Ukraina jaoks peamine põllumajandustoodete eksportimise lahendus. Kuna Musta mere kaubateed on Ukraina jaoks kinni pöördus Ukraina valitsus taas Poola ja Rumeenia poole teravilja transiidimahtude suurendamise sooviga.
Ukraina põllumajandusminister Taras Võsodskõi käis septembri lõpus Brüsselis ja nõudis Euroopa Liidu liiduvabariikidelt transiidimahtude suurendamist ning 1,1 miljardit eurot suurenenud transpordikulude katmiseks.
Kui Liiduvabariigid Ukrainat ei aita, siis pole viimase põllumeestel raha järgmise aasta külviks, mis muudab probleemi riigi jaoks omakorda kordades tõsisemaks. Kasutamata ähvardab jääda 35–40 protsenti Ukraina põllumaast.
Poola ja Rumeenia teatasid, et nemad on teinud kõik, mis saab ja Ukraina teraviljatransiiti pole võimalik suurendada. Kohalike põllumeeste huvid on esikohal ja esimeses järjekorras on vaja maha müüa nende toodang. Rumeenia puhul võimendab probleemi Danube madal veetase, mis piirab jõetranspordivõimekust.
Kui 2021. aastal eksportis Ukraina ligikaudu 51 miljonit tonni teravilja, siis tänavused läbi liiduvabariikide ja Moldova liikuvad mahud on toomasest rohkem kui poole võrra väiksemad. Ukraina tootjaid ähvardab väljavaade, et tänavu jääb müümata kuni 35 miljonit tonni teravilja.
Euroopa Liit omakorda muudab liiduvabariikide põllumeestele rohepoliitikate ja Venemaa sanktsioonidega nende toodete maailmaturul müümise kõrgete kütuse- ning väetisehindade tõttu järjest keerulisemaks. Lisaks, näiteks Rumeenias pole elvaatorites ja aitades ruumi isegi oma põllumeeste saagile ning vili ähvardab jääda põldudele.
Maailmaturul samas on viljast puudus ja paljusid piirkondi ähvardab näljahäda. Lõuna-Venemaa ja Ukraina on olulised maailma "leivakorvid", moodustades kahepeale maailma teraviljakaubandusest ligikaudu neljandiku.
Toimetas Karol Kallas