Majandusteadlane Friedrich August von Hayek selgitab raamatu "Tee orjusesse" 10. peatükis, miks totalitaristliku käsumajanduse tugisambaks on madalate väärtusega inimesed.
Võim kipub inimesi korrumpeerima ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt.
John Emerich Edward Dalberg, Lord Acton
Selle taga on kolm suurt põhjust, miks totalitaristlike parteide suurearvulise ja jõulise, enam-vähem ühesuguste vaadetega toetajate rühma ei moodusta ühiskonna parimad, vaid pigem kõige sandimad elemendid. Niisuguse grupi liikmeid valitakse reeglite järele, mis ei vasta pea mingisugustele levinud moraalipõhimõtetele.
Esiteks on tõenäoliselt tõene üldistus, et mida kõrgem on üksikisiku haridus ja intelligents, seda rohkem on isemoodi nende vaated ning maitsed ning seda vähem on nad nõus mingisuguse konkreetse väärtuste hierarhiaga. Mille tõttu on loomulikuks järelduseks, et kui soovitakse leida suuremat ühtlikkust ja nägemuste sarnasust, siis tuleb laskuda ühiskonna piirkondadesse, kus võimutsevad moraali ja intellektuaalsed standardid on keskmisest madalamad. Kus valitsevad märksa algelisemad ja "üldisemad" loomusunnid ning maitsed.
Madalaim ühisnimetaja liidab suurimat hulka inimesi.
Mis ei tähenda, et suuremal osal inimestest on madalad moraalsed tõekspidamised. See tähendab ainult, et kõige suurema sarnaste väärtustega inimeste grupi latt on madalal. Nii on ja on kogu aeg olnud, et madalaim ühisnimetaja liidab suurimat hulka inimesi. Kui on vaja suurearvulist gruppi, mis oleks piisavalt jõuline enese eluväärtuste ülejäänutele pealesurumiseks,
siis mitte iialgi ei koosne see väga erinevate ja kõrgelt arenenud maitsetega inimestest, vaid see koondab inimesi, kes moodustavad "massi" selle kõige halvemas tähenduses. Kes erinevad üksteisest võimalikult vähe, kes ei ilmuta sõltumatuse märke ja kes on võimelised, olles arvulises ülekaalus, jõustama kindlaid eesmärke.
Kui, ometigi, võimalik diktaator peab ainult toetuma niisugustele lihtsate ja algeliste loomusundidega inimestele, kes ühtlasi juhtuvad olema väga sarnased, siis ainuüksi niisuguste inimeste arv tagab väga harva diktaatori ettevõtmistele piisava toetuse. Ta peab osutatud grupi liikmete arvu suurendama pöörates rohkem nimesi samasugusesse lihtsasse usku.
Totalitaristliku partei toetajad on valmis võtma omaks sobiva väärtustesüsteemi, kui seda trummeldatakse nende kõrvu piisavalt valjusti ja vajaliku sagedusega.
Mille puhul lisandub teine miinusmärgiga valikupõhimõte: tema võimuses on saavutada kõigi nende inimeste toetus, kes on kuulekad ja kergeusklikud, kellel pole enda jõulisi veendumusi, kuid on valmis võtma omaks sobiva väärtustesüsteemi, kui seda trummeldatakse nende kõrvu piisavalt valjusti ja vajaliku sagedusega. Need on inimesed, kelle ähmaseid ja ebatäiuslikult vormitud ideid on hõlbus kõigutada ning kelle kirgi ja tunge on kerge ärgitada, kes niisuguste ajendite tulemusel paisutavad totalitaristliku partei liikmete arvu.
Selleks, et keevitada kokku ühtne toetajaskond, on vaja võimeka demagoogi sihikindlat pingutust, millega käib kaasas kolmas ja tõenäoliselt kõige tähtsam miinusmärgiga element. See paistab olevat peaaegu inimloomuse seaduseks, et inimestel on palju lihtsam leppida kokku negatiivses programmis, nagu vaenlase vihkamine ja paremal järjel olevate inimeste kadestamine kui mingisuguses positiivses eesmärgis.
See paistab olevat peaaegu inimloomuse seaduseks, et inimestel on palju lihtsam leppida kokku negatiivses programmis.
"Meie" ja "nende" vastasseis, ühine võitlus inimeste vastu, kes jäävad grupist välja, paistab olevat olemuslik osa kõigist usutunnistustest, mis seovad grupi inimesi ühistegevuseks kindlalt kokku. Mida osutatud põhjustel kasutavad ära alati need, kes ei soovi ainult mõne poliitika pooldamist, vaid pigem tohutute masside piiritut toetust.
Niisugusest vaatest johtuvalt on suureks eeliseks massidele suurema tegutsemisvabaduse jätmine, kui seda suudab pakkuda ükski positiivne programm. Vaenlane, on see siis "juudi" või "kulaku" näol sisemine, või väline, paistab olevat totalitaristist riigijuhi relvastuse vältimatu osa.
Saksamaal sai vaenlane juudist kuniks tema asendasid "plutokraatiad". Viimases kehastus samasugune, kogu liikumise aluseks olev, kapitalismivastane vaen. Venemaal täitsid sama rolli kulakud. Saksamaal ja Austrias sai juudist kapitalismi esindaja, kuna neis riikides põlatakse traditsiooniliselt kaubandusega tegelevaid suuri inimeste klasse, mis jättis valdkonna avatuks inimestele, kellel sisuliselt puudus ligipääs väärikamatele ametitele.
See on kulunud lugu võõrast rassist, kellel lubatakse teha vähemväärikamat tööd ja mille tõttu neid seda enam vihatakse. Välismaised vaatlejad jätavad suuremas osas tähelepanuta tõiga, et Saksamaal toimuva mõistmiseks on oluline saada aru sealse antisemitismi ja kapitalismivastasuse ühistest juurtest.
Tegemist on raamatu "Tee orjusesse" X peatüki "Miks tippu jõuavad kõige närusemad inimesed" tõlke kolmanda osaga.
Raamatu ingliskeelse kommenteeritud väljaande leiab siit.
Tõlke esimene osa.
Tõlke teine osa.
Tõlkis Karol Kallas