Portaal Objektiiv avaldab EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnavõtu riigikogus Nele Parresti riigikohtu liikmeks nimetamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel pärast kandidaadile esitatud küsimuste-vastuste vooru.
Lugupeetud asespiiker! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud kandidaat! Võtaks sellest viimasest sõnasabast kinni ja sellest, mida kolleeg Enn Eesmaa ütles Ameerika kohtunike maailmavaate kohta. Nagu me aru saame, on praegusel kandidaadil maailmavaade olemas, aga ta jätab selle enda teada.
Tegelikult siiski mitte. Miks me küsisime oma küsimusi, oligi selle jaoks, et saada teada kohtunikukandidaadi maailmavaadet. On väga kurb tõdeda, et ma pean ütlema sama, mida ma ütlesin eelmine kord, kui me Riigikohtu kandidaati siin kinnitasime, et kõik olid valed vastused.
Alustame sellest, mis meid kõige rohkem ärritab. Kui jutt tuleb põhiseaduslikest põhiõigustest ja põhiõiguste kaitsest, siis räägitakse küll ratastooli ligipääsetavusest, küll parkimistrahvidest, aga põhiseaduses kirjas olevat põhimõtet, et kõigil on õigus elule, sama hästi kui ei kaitsta. Eestis on ellu viidud viimase 60 aasta jooksul 1,5 miljonit aborti ehk tapetud on 1,5 miljonit last enne veel, kui nad on sündinud. See ei huvita meie kohtunikukandidaati, küll aga viskuvad kõik ambrasuurile, kui on vaja kurjategijate elusid säästa, st surmanuhtluse vastu on meil ju kõik progressiivsed inimesed. Ma arvan, et me peaksime eelkõige kaitsma kõige kaitsetumaid.
Nagu ikka, kuulsime me lihtsalt poliitilist keerutamist okupatsiooni teemal. Tartu rahu kohta ilmselt ei ole mõtet küsidagi. Väga murettekitav oli vastus küsimuse kohta Odini sõduritest, sest kohtunikukandidaat võttis endale õiguse hakata arutlema selle üle, milline maailmavaade võiks või ei võiks olla keelatud. Ja kui me räägime põhiseaduslikest põhiõiguste kaitsest, siis Eestis ei saa olla keelatud maailmavaateid ega ka represseeritud maailmavaateid. See on väga-väga murettekitav, kui inimesed endale üldse selliseid heietusi lubavad.
Perekonna mõiste. Kes seda sisustama peab? Loomulikult, me saame aru, et kõik kohtunikud tahaksid, et neil oleks võimalikult lai diskretsioon igat asja otsustada. Selle jaoks on meil olemas siiski võimude lahususe printsiip. Kohtunike, juristide ülesanne on seaduse täitmist järgida ja tagada. Seadusandja ülesanne on seadus võimalikult täpselt ja selgelt teha. Seadusandja ülesanne ei ole jätta kohtunikele liiga palju mänguruumi, et nad saaksid hakata seadust sisustama neile meelepärase sisuga.
Väga kurb oli kuulata küsimust ESM-i kohta või Eesti põhiseaduse suhet Euroopa Liidu õigusse. Ja eriti kurb on see sellepärast, et me küsisime sama asja, täpselt sama asja kohtuniku kandidaadilt, kui ta käis meil fraktsioonis ennast tutvustamas. Seal saime me vastuse, et ma ei ole konkreetse kaasusega ennast kurssi viinud. Küll on kurb, et ta tuleb siia saali, teab, et me küsime sama asja, aga ikka ei ole ennast selle konkreetse kaasusega kurssi viinud.
Mis me selle peale ütelda võime? Mul on meie Riigikohtu esimehele palve: palun tooge Riigikogu ette korralikud juristid, mitte vasakpoolsed poliitilised aktivistid! Aitäh!
Allikas: riigikogu istungi stenogramm (küsimused-vastused, sõnavõtud).