Lisatud lühivideos kergitab 2004. aastal avaldatud populaarse raamatu "Confessions of an Economic Hit Man" autor John Perkins katet meetoditelt, mille abil suurkorporatsioonid nn arengulaenudega maailma maid oma kontrolli alla haarasid.
Oma endist ametit kahetsev Perkins tunnistab järgmist:
Meie – majanduslikus mõttes palgamõrvarid – aitasime luua esimese tõeliselt globaalse impeeriumi, mis on oma olemuselt salaimpeerium. Me teeme seda mitmel eri moel, kuid põhimõtteliselt me võtame sihikule mõne maa, mille ressursse meie firmad ihaldavad – näiteks naftat.
Me organiseerime sellele riigile üüratu laenu, näiteks Maailmapanga kaudu. Riik ise seda raha tegelikult ei saa.
Raha saavad meie enda korporatsioonid, mis käivitavad selles riigis suured infrastruktuuriprojektid ja aitavad üksikuid ülirikkaid inimesi, kuid ei too mingit tulu valdavale osale elanikkonnast, kes on liiga vaesed tarbimaks elektrit, kel pole autosid [rajatud] maanteedel sõitmiseks… Aga neile jääb kaela tohutu laen, mida nad ei suuda tagasi maksta.
Mingil hetkel läheme me tagasi ja ütleme, et kuulge, te ei saa oma laenu makstud – andke meile midagi selle asemele. Ja siis nad on sunnitud andma meie naftafirmadele odavalt naftat, hääletama meie huvides järgmisel tähtsal hääletusel ÜRO-s, lubama meil ehitada sõjaväebaasi oma tagaõuele.
Ja kui meil [see ettevõtmine] ei õnnestu, lähevad kohale šaakalid, kelle ülesanne on need liidrid ametist kõrvaldada või mõrvata.
Ja kui šaakalid läbi kukuvad, nagu juhtus Iraagis, siis me saadame sõjaväe…
[Viimase aastakümne kogemused näitavad, et enne sõjaväe saatmist, mis on väga kallis, püütakse soovitud tulemuseni jõuda sünteetiliste revolutsioonide käivitamise ja toetamise kaudu.]
Edasi vaata videost.