Euroopa Liidu nõudmisel keelatakse ühenduse territooriumil peagi kokkupandava kabaga poolautomaatsed relvad – selliste relvade müük tsiviilkäibes keelatakse ning juba praegu selliseid relvi omavad kodanikud on sunnitud oma relvad loovutama. Märkismisväärseid kitsendusi relva omamise põhiõigusele kehtestatakse teisigi.
Tuleval aastal tugevdab Euroopa Liit kontrolli tulirelvade omandamise ja valduse üle. Muudatused jõustuvad 14. septembril 2018 ja puudutavad teatud tüüpi poolautomaatsete- ja ümberehitatud tulirelvade keelamist. Osasid relvaomanikke mõjutab muudatus juba täna, teatab Siseministeerium oma pressiteates.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Veiko Kommusaare sõnul on ministeerium ühes partneritega alustanud relvaseaduse muudatuste välja töötamist, et direktiiv Eesti seadustesse üle võtta.
Juba praegu puudutavad muudatused neid inimesi, kes on peale 13. juunit 2017 soetanud kokkupandava kabaga poolautomaatse tulirelva või poolautomaatseks ümber ehitatud tulirelva, sest nemad peavad relvad 14. septembriks 2018 ära andma, teatab Siseministeerium.
Relvaomanikud sunntiakse oma relvadest loobuma sõltumata sellest, kas nad on seaduskuulekad kodanikud või mitte.
Hetkel pole selge, mida tähendab pressiteates kasutatud termin "kokkupandava kabaga tulirelv". Nagu alltoodud pildilt näha, on paljud laialt levinud AR-15 tüüpi poolautomaatsed relvad (pildil ülemine) reguleeritava kabaga, mida saab vastavalt vajadusele pikendada või lühendada ning mida võib sellisena samuti tõlgendada "kokkupandava kabaga tulirelvana".
Seadusemuudatust põhjendab Siseministeerium väitega, et kokkupandava kabaga poolautomaatsed tulirelvad olevat teistest ohtlikumad, sest neid on võimalik lihtsasti varjatult kanda rahvarohketes kohtades, neil on suurem tulejõud ja need võimaldavad korraga lasta hulga padruneid üle 20-padrunilisest salvest.
Juba praegu on ilma vastava loata keelatud omada automaattulirelvi. Peale kavandatud muudatuste jõustumist on keelatud ka poolautomaatseteks ümber ehitatud automaattulirelvad ja lubatust suurema padrunite arvuga salvega tulirelvad ehk nn A-klassi tulirelvad. Hetkel ei piirata tulirelvi ja salvi sinna mahtuvate padrunite järgi. Näiteks mahutab tavalise poolautomaatse vintpüssi salv 20 padrunit. Peale muudatusi ei tohi ilma A-klassi loata enam kasutada suuremat kui 10-padrunilist salve.
Kuivõrd nii AR-15 tüüpi kui ka AK47 tüüpi relvadel on standardse salve mahuks 30 padrunit, tuleks seadusemuudatuse kohaselt kõigist niisugustest salvedest loobuda või taotleda nende omamiseks eriluba.
Inimesed, kes on relvasoetamisloa alusel omandanud poolautomaatse tulirelva, saavad muudatuste jõustumisel taotleda A-klassi tulirelvade käitlemiseks loa. Ka need, kellele on hiljemalt 14. septembril 2018 antud kollektsioneerimisluba või kes on selleks ajaks vähemalt ühe aasta praktiseerinud täpsuslaskmist mõnes laskeklubis ning osalenud võistlustel, võivad loa taotleda.
Riigil on erandkorras võimalik anda luba A-klassi tulirelvade omamiseks näiteks riigikaitse või elutähtsa taristu tarbeks, aga ka kaitseliitlastele ja reservväelastele.
Üks muudatus puudutab ka relvade märgistamist. Nimelt peab iga liikmesriik alates direktiivi jõustumisest tulirelvasid ühtsete reeglite alusel märgistama hakkama. Nii on edaspidi lihtsam tuvastada tulirelvade päritolu, mida on näiteks kasutatud kuritegelikel eesmärkidel. Ühtlasi tekib liikmesriikide relvamüüjatel ja vahendajatel kohustus registreerida kõik tulirelvadega tehtud tehingud elektroonilises andmebaasis.
Relvaseaduse muudatuste välja töötamisse on lisaks siseministeeriumile kaasatud ka politsei- ja piirivalveamet, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, laskurklubid, laskespordi ja -jahi organisatsioonid, kollektsionäärid ja teised ministeeriumid.
Relvalubasid on Eestis hetkel üle 27 000. Hinnanguliselt puudutavad tulirelvadirektiivi alusel tehtud muudatused kuni 5000 relvaomanikku, kes omavad poolautomaatseid tulirelvasid.
Lähemalt saab lugeda Euroopa Nõukogu lehelt.