Valitsuse kulutused "strateegilisele kommunikatsioonile" kasvavad varasemalt 60 000 eurolt 800 000 eurole aastas ehk 13,3 korda. Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme küsib, kas lisaks Vene propaganda vastu võitlemisele kavatsetakse hakata summutama riigi tasandil ohuks peetavat rahvuslust ja kriitikat Junckeri-Merkeli poliitika aadressil.
Strateegiline kommunikatsioon ja demokraatia
Kolmapäeval kirjutas Postimees, et strateegilise kommunikatsiooni ehk stratkomi tagamise eelarve riigikantseleis kasvab tänavu hüppeliselt 800 000 eurole aastas ehk 13,3 korda ning püsib samal tasemel vähemalt järgmised neli aastat.
Stenbocki majja on plaanis ametisse võtta kaheksa uut strateegilise kommunikatsiooni eksperti, kel igaühel oma ülesanded.
Valitsuse kommunikatsioonibüroos seda valdkonda juhtiv Martin Jaško lükkab siiski tagasi etteheited, et tekib riiklik propagandatalitus.
Niisamuti võib lugeda riigikogu kantselei teadaandest, et "strateegiline kommunikatsioon saab toimuda ainult ühiskonnas, kus valitseb sõnavabadus."
Mart Helme: kas ainult Vene propaganda leviku vastu?
"Kõigis seletustes püütakse näidata, et uuendus on suunatud Venemaa propaganda leviku vastu, aga kas ainult?" küsib EKRE esimees Mart Helme ja lisab:
Küsimusi tekitabki just see, kuidas kasutatakse strateegilist kommunikatsiooni teistel suundadel ja kui apoliitiline saab sellesse haaratud inimeste tegevus olema.
"Küsimusi tekitabki just see, kuidas kasutatakse strateegilist kommunikatsiooni teistel suundadel ja kui apoliitiline saab sellesse haaratud inimeste tegevus olema. Ehk kui palju hakkab võimulolev valitsus otsustama, millistele välisriikide meediakanalite ja sotsiaalmeedia inforuumi uudistele vastulööki andma hakatakse? Milliseid otsuseid tehakse ekspertide ja valitsuse tasemel näiteks siis, kui mõni välismaine meediakanal kirjutab EKRE populaarsusest, rohkearvulisest tõrvikurongkäigust või rahva vihasest vastuseisust pagulaskvootidele, aga ka näiteks ekspresidendi ärmatamisest või valitsuse Läti-meelsest alkoholipoliitikast? Kas ja kuivõrd hakkavad kümme strateegilise kommunikatsiooni eksperti monitoorima ja ennetama riigist väljunud uudiseid, mis praeguse vasakliberaalse valitsuse arvates võiks kahjustada Eesti mainet?"
Viidates Teabeameti, nüüdse Välisluureameti aastaraamatule, märgib Helme:
"Siit järeldub, et riigiameti tasemel peetakse praegu rahvuslust, mis vastustab Euroopa Liidu arutut immigratsioonipoliitikat, ohuks Eesti julgeolekule, seda seostatakse Venemaa huvidega ja mistahes sõnum, mis näitab maailma avalikkusele Eesti rahva rahvusmeelse osa vastuseisu Merkel-Junckeri poliitikale, võib minna summutamisele. Kas sellega need hästirahastatud kümme eksperti hakkavadki tegelema?"
Brüssel põrutab "propaganda ja desinformatsiooni" pihta "strateegilise kommunikatsiooni" kahurist