Pressivabadus on ohus? Foto: Bigstockphoto.com

Konservatiivse uudisteportaali The Western Journal ulatuslik uuring Facebooki andmeliiklusest tõestab, et Facebooki hiljutised uudisvoo algoritmi muudatused on mõjutanud konservatiivseid väljaandeid oluliselt enam kui liberaalseid ning et see mõju on peaaegu täielikult ning sageli ka drastiliselt negatiivne.

Alates veebruari keskpaigast, mil Facebook võttis kasutusele oma uue "usaldusväärsete allikate" algoritmi, mida tegevjuht Mark Zuckerberg on kirjeldanud kui katset pärssida "sensatsioonilisust, väärinformatsiooni ja polariseerumist", on uuringu kohaselt enamus konservatiivsetest lehtedest kogenud olulist veebiliikluse vähenemist, samal ajal kui enamikele liberaalsetele lehtedele pole see mõju avaldanud.

Uuring vaatles 50 lehekülge (25 konservatiivset ja 25 liberaalset), millel on märkimisväärne levik Facebookis. Valimisse kuulusid nii traditsioonilised trükiväljaanded ja telejaamad nagu The Washington Post, CNN ja Fox News kui ka uued meediaväljaanded nagu Salon, Vox ja The Daily Caller.

Seejärel määras The Western Journal igale väljaandele numbri vahemikus 0 kuni 100, mis väljendab nende paiknemist parem-vasak skaalal, kus 0 tähistab "vasakäärmuslikku" ja 100 "paremäärmuslikku" positsiooni. Skaala pärineb sõltumatult veebilehelt Media Bias / Fact Check News, mis analüüsib väljaannete poliitilist kallutatust.

Järgnevalt vaadati iga valimisse kuuluva väljaande igakuist Facebooki liiklust andmete alusel, mis pärinevad rahvusvaheliselt turu-uuringute firmalt SimilarWeb. Omavahel võrreldi veebiliiklust jaanuaris ning ajavahemikus 4. veebruarist kuni 3. märtsini ning tulemusi kohandati vastavalt ajaperioodide pikkuse kergele erinevusele (saadaval olevate siseandmete kohaselt rakendus uus ja ulatuslik algoritmi muudatus käesoleva aasta 6. veebruaril).

Eelkirjeldatud andmeid analüüsides avastati, et konservatiivsete lehtede veebiliiklus vähenes nende perioodide lõikes keskmiselt 14%. Kui eemaldada valimist Fox News – üks vähestest konservatiivsetest lehtedest, mille veebiliiklus suurenes –, siis on keskmine langus veel oluliselt drastilisem. Samal ajal suurenes 25 vasakpoolse lehe veebiliiklus keskmiselt ligikaudu 2% võrra.

Analüüs

Kui vaadelda uuringu andmeid aga üksikasjalikumalt, siis selgub, et Facebooki uue algoritmi mõju on tegelikult veel oluliselt suurem kui esmapilgul paistab. Kui eemaldada valimist 15 väljaannet, millel on Facebookis kõige väiksem veebiliiklus, siis muutub trend veelgi selgemaks. Järelejäänud 35 uudiste allikast kasvas 12 kõige liberaalsema lehe veebiliiklus keskmiselt 0,21 protsenti, mis tähendab, et algoritmi mõju neile oli peaaegu olematu. Konservatiivsuse-liberaalsuse skaala keskel paiknevad 11 lehte, mis jäävad vahemikku "vasaktsentristlik" kuni "kõige vähem kallutatud", kogesid Facebookis märkimisväärset 12,81 protsendi suurust veebiliikluse kasvu. Samas kaotasid aga 12 kõige konservatiivsemat lehte keskmiselt 27,06 protsenti oma veebiliiklusest selles keskkonnas. Kui kõige konservatiivsemate lehtede hulgast eemaldada Fox News, mis oli ainus, mis koges sel perioodil märkimisväärset veebiliikluse kasvu, siis langeks järelejäänud 11 kõige konservatiivse lehe keskmine veebiliiklus koguni 32,4 protsenti ehk kolmandiku võrra.

Kui vaadelda andmetabelist, millised väljaanded on Facebooki uuest algoritmist kõige enam võitnud ja kaotanud, siis on kaalukausid selgelt liberaalsete väljaannete poole kaldu. Tugevalt vasakpoolsetest suurtest väljaannetest on peamine võitja CNN, mille veebiliiklus kasvas mainitud ajavahemikul koguni 43,78 protsenti. Parem-vasak skaalal suhteliselt keskel asetsev NBC Newsi levik suurenes 45,29 protsendi võrra ning ainsa konservatiivse anomaaliana paranes Fox Newsi veebiliiklus 31,67 protsenti. Kui vaadata aga suurimaid kaotajaid, siis asuvad need kõik parempoolsete väljaannete hulgas: Independent Journal Review -76,49%, Rare -68,70%, Conservative Tribune -64,75%, The Western Journal -54,02%, The Daily Caller -40,88%.

Facebooki kavatsus

Campbell Brown, endine NBC ja CNNi uudisteankur ning praegune Facebooki rahvusvaheliste uudiste partnerluse meeskonna juht, rääkis hiljutisel tehnoloogia- ja kirjastamiskonverentsil, et Facebook hakkab uudisteväljaandeid oma äranägemise järgi tsenseerima:

"Me ei kaugene uudiste levitamisest, vaid muudame oma suhet väljaannetega ning asetame rõhuasetuse sinna, kus see pole Facebookis kunagi olnud: oma seisukoha kujundamisele, mille eesmärgiks on kvaliteetsed uudised. Me üritame esmakordselt Facebooki ajaloos määratleda, millised on kvaliteetsed uudised ning nende levikule kaasa aidata. Kuidas me seda eesmärki lähikuudel teostama hakkame, ei ole meile veel täiesti selge. Oleme hakanud seda alles paljude väljaannetega arutama. Kuid me kindlasti astume suure sammu selles suunas ning kujundame välja oma väga selge seisukoha."

The Western Journali analüüsi ning meediaväljaannete siseinfo põhjal on üsnagi selge, et Facebooki arusaam "kvaliteetsetest uudistest" on selgelt liberaalse kallakuga. Võttes arvesse Facebooki ajalugu konservatiivsete uudiste ja seisukohtade allasurumisel, väidet, et ettevõtte tegevjuht Mark Zuckerberg käskis isiklikult sulgeda populaarse parempoolse uudisteportaali InfoWars Facebooki konto ning tõsiasja, et Facebook kavatseb välja kujundada oma seisukoha selle kohta, millised uudised on kvaliteetsed ja levitamisväärsed ning millised mitte, siis viitab kõik sellele, et Facebook on minetamas oma kunagist neutraalse platvormi ideaali ning muutumas üha enam vasakliberaalse maailmavaatega poliitiliseks tööriistaks.

Võimalik mõju

Olenemata sellest, kas see oli antud juhul Facebooki otsene kavatsus või mitte, on sellise algoritmi muutmise tagajärjeks konservatiivsete seisukohtade tsenseerimine maailma suurimal sotsiaalmeedia platvormil, mis on omandanud sisuliselt monopoolse staatuse. Lühiajaliselt võib see anda valusa majandusliku hoobi eriti väiksemate konservatiivsete väljaannete pihta, sundides neid oma töötajaid koondama või koguni oma tegevust lõpetama, kuid pikemas perspektiivis võib selline poliitilise diskursuse manipuleerimine, suunamine ja dikteerimine omada ka väga otseseid poliitilisi ja ühiskondlikke tagajärgi – laiaulatuslik poliitiline tsensuur ning järk-järguline sõnavabaduse piiramine võib hakata pärssima kodanikuühiskonna toimimist, põhjustada seeläbi ühiskondlike pingete kuumenemist keemispunktini ning viia tsiviliseeritud poliitilise debati lakkamise ning vägivaldsete ühiskondlike rahutusteni. Kui sotsiaalmeedia hiiglaste kampaania osutub edukaks, võib see otseselt mõjutada ka valimistulemusi nii USAs kui ka mujal maailmas liberaalsete kandidaatide ja poliitiliste platvormide kasuks, mis kujutaks endast aga juba selgelt ebademokraatlikku ja ebaausat valimisprotsessi sekkumist ehk siis täpselt seda, milles pidevalt Venemaad süüdistatakse.