Nagu kinnitas ajakirjanik Ingrid Carlqvistile Rootsi valimisameti tegevjuht Anna Nyqvist, ei eksisteeri riigis süsteemi poliitiliselt motiveeritud valimispettuste tuvastamiseks.
Kõik kaebused laekuvad Rootsi 290 kohalikule omavalitsusele, kuid neid ei koguta isegi kesksesse andmebaasi, vaid kasutatakse kohapeal "selleks, et valimiskomisjonid saaksid teha oma tööd paremini," nentis Nyqvist.
Carlqvisti kannustas Nyqvistile helistama olukord, kus äsjaste Rootsi parlamendivalimiste tulemused lahknesid oluliselt varasemalt arvamusküsitlustest joonistunud pildist.
Ajakirjanik meenutab, et küsitluste valguses paistis "populistlik" erakond Rootsi Demokraadid tõusvat juhtivaks või populaarsuselt teiseks parteiks 25–30 protsendiga häältest.
Valitsevad sotsid pidid aga pudenema oma 31-protsendilise toetuse tasemelt 23–24 protsendi peale.
Kui hääled loetud said, oli Rootsi Demokraatide protsent vaid 17,6, sotside saak aga 28,4 ning nende langus kõigest 2,8-protsendiline.
Selline erinevus paneb paljud rootslased kukalt kratsima, kirjutab Carlqvist.
OSCE vaatleja: Rootsi valimissüsteem on "šokeerivalt ebademokraatlik"