Seadust rikkudes ideoloogilistele ühingutele sadade tuhandete eurode maksumaksjate raha jagamine ei saa õigusriigis olla vastuvõetav ja keegi peab selle eest võtma reaalse vastutuse, toonitab Varro Vooglaid.
Eelmisel nädalal järeldas riigikontroll, et sotsiaalministeeriumi kaudu eraldati hasartmängumaksust 2019. aastaks Eesti LGBT Ühingule, MTÜ-le Oma Tuba (portaal Feministeerium) ja Eesti Inimõiguste Keskusele aastatoetused seadusevastaselt. Summad, millest jutt käib, on vastavalt 96 000 eurot, 60 000 eurot ja 92 010 eurot ehk kokku ligi veerand miljonit eurot.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) on juba pikemat aega püüdnud sellele probleemile tähelepanu juhtida, põrkudes paraku meedia ükskõiksuse vastu. Seejuures ei ole probleem vaid mullustes aastatoetustes, sest seadusevastane rahaeraldamine on väldanud aastaid.
Näiteks Eesti LGBT Ühingule on alates 2013. aastast antud toetusi üha suuremas mahus ja sellest ajast saati on neile ainuüksi aastatoetusi eraldatud seadusliku aluseta koguni 338 526 eurot.
Ilmselge seaduserikkumine
Lisaks on oluline, et igale vähegi ausalt seaduse nõuetele vaatavale ametnikule (ja ilmselt ka toetusi saanud ühingute eestvedajatele) peab raha eraldamise ebaseaduslikkus olema olnud ilmselge.
Ütleb ju hasartmängumaksu seadus ühemõtteliselt, et hasartmängumaksust laekunud rahast võib sotsiaalministeeriumi kaudu rahastada vaid niisuguseid projekte, mis on mõeldud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks. Muuks otstarbeks, sealhulgas võrdsete võimaluste edendamiseks raha eraldamist pole seadusandja poole sõnagagi ette näinud.
Ei ole mõeldav, et hasartmängumaksu seaduse alusel raha jagavad ametnikud pole olnud teadlikud, milleks see seadus lubab raha jagada.
Nii on raske jõuda muule järeldusele kui see, et kõnealustele ühingutele maksuraha eraldamine on toimunud teadlikult ja tahtlikult seadust rikkudes. Kusjuures selle tagajärjel on muuhulgas rahata jäänud perede, vanurite ja puuete inimeste toetuseks mõeldud projektid, mis vastanuks seaduse nõuetele.
Tohututes summades maksumaksjate raha seadust rikkudes ideoloogilistele ühingutele jagamine ei saa õigusriigis olla vastuvõetav. Kujutagem ette, mis juhtuks, kui riigikontroll tuvastaks, et EKRE kontrolli all oleva siseministeeriumi kaudu on aastaid antud seadusvastaselt sadu tuhandeid eurosid SAPTK-le ja teistele konservatiivselt meelestatud ühingutele.
Kindlasti puhkeks täiesti õigustatult tohutu skandaal ning ametist sunnitaks lahkuma nii minister kui ka kantsler. Tahaks aga loota, et sarnasel puhul ei kehti topeltstandardid. Seetõttu peaks nüüd väga teravalt tõusetuma küsimus sellest, kes ja mil moel kõnealuse seaduserikkumise eest vastutab.
Kes vastutab ja kuidas?
Fakt on see, et sotsiaalminister Tanel Kiik on olnud seaduserikkumisest teadlik ning on seda soosinud. Samuti on seaduserikkumist avalikult eitanud ja õigustanud sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
Marika Priske on aga olnud sotsiaalministeeriumi kantsler alates 2014. aasta suvest ja vaadanud seega aastaid pealt, kuidas sadu tuhandeid eurosid maksumaksjate raha on eraldatud seadusevastaselt. Seejuures ei tarvitse olla sugugi juhuslik, et Feministeeriumi portaali eestvedav ja ka Eesti Inimõiguste Keskusega seotud olnud Kadi Viik on endine sotsiaalministeeriumi kõrge ametnik.
Õigusriigis ei saa nii olla, et suured summad maksumaksjate raha jagatakse seadust rikkudes laiali ja vastutama ei pea selle eest mitte keegi.
Vastupidi, vaid siis saab põhjendatult pidada Eestit õigusriigiks, kui mitte ainult deklareeritakse, et riigivõimu tuleb teostada kooskõlas seadustega, vaid ka nõutakse poliitikutelt ja ametnikelt sellest põhimõttest kinnipidamist ning karistatakse selle rikkujaid.
Vastutusest rääkides tuleb nõuda vastust ka küsimusele sellest, kes hüvitab seadusevastaselt riigile tekitatud rahalise kahju. Kui seda ei tee seadusevastaselt raha saanud ühingud, siis peaks kahju hüvitama raha seadusevastaselt laiali jagamist võimaldanud ja selle kasuks otsustanud ametnikud.
Ütleb ju avaliku teenistuse seadus ametnike varalist vastutust käsitlevas paragrahvis 80 selgesõnaliselt, et kui ametnikud on teenistuskohustuse süülise (st tahtliku või hooletusest tuleneva) rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on nad kohustatud selle hüvitama.
Jätkuv seaduserikkumine tuleb ära hoida
Absoluutne miinimum, mida tuleks riigikontrolli poolt tuvastatud seaduserikkumise olukorras esimese asjana teha, on niisuguse praktika viivitamatu peatamine.
Kuivõrd praegu on aasta algus, on võimalik ära hoida uute seadusevastaselt antud toetuste väljamaksmine ja sellega riigile veelgi suurema kahju põhjustamine. Isegi kui uute toetuste andmise otsused on juba langetatud ja toetused ka üle kantud, tuleks need viivitamatult tagasi nõuda, enne kui asutakse raha ära kulutama.
Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See on üks kõige fundamentaalsema tähtsusega riigikorralduslikke printsiipe. Kui käesoleval puhul mitte keegi tippametnikest vastutust ei võta, siis hävitab see veelgi niigi õhukeseks kulunud usaldust Eesti kui õigusriigi vastu.
Artikkel avaldati algselt ERRi portaalis. Enne seda oli autoril kokkulepe artikli avaldamiseks ajalehega Postimees, ent viimane taganes kokkuleppest ühepoolselt pärast autori osalemist saates "Otse Postimehest", kus käsitleti võrdse kohtlemise voliniku Liisa Pakostaga sama teemat.
Riigikontroll: Eesti LGBT Ühingu ja „Feministeeriumi" riiklik rahastamine on seadusevastane
Fookuses: ebaseaduslikult homoühinguid rahastanud sotsiaalministeeriumis peab keegi vastutama