Saksamaa ajaleht Welt am Sontag üllitas pühapäeval uudisloo, kuidas Donald Trump tahab ülejäänud maailma eest koroonaviiruse vaktsiini ära osta, kirjutab Karol Kallas.
Väidetavalt olla pakkunud Valge Maja ametnikud saksa ettevõtte CureVac eest miljard dollarit, et see koliks oma tootmise USA-sse ja hakkaks tootma COVID-19 vaktsiini ainult USA turu tarbeks. CureVac väidab, et nad saavad koroonaviiruse vaktsiini valmis hiljemalt juulikuuks, kirjutab Breitbart.
Nagu progressiivsele peavoolumeediale omane, siis Trumpi tagumiseks ei jäeta kasutamata ühtegi võimalust, olgu need võimalused nii kaheldava väärtusega või mitmetimõistetavad kui iganes. New York Timesi, The Guardiani ja Business Insideri järel valasid Trumpi väidetava kurjuse peale oma põlguse välja ka Eestimaised Postimees ja Delfi.
Trumpi manamine ingliskeelses ajakirjanduses antud juhtumi puhul sai alguse Reutersi üllitatud valeuudisest, mille too peale asjasse puutuvate ametiisikute kategoorilist eitamist ümber kirjutas, lisamata sellele vastavaid toimetaja poolseid märkuseid.
Welt am Sontag viitas oma uudises anonüümsele Saksamaa valitsuse ametnikule, kes "kinnitas", et president Trump tahtis vaktsiini omandada "ainult Ameerika Ühendriikide tarbeks." Kui saksa poliitikud hakkasid Trumpiga kurjustama, et "ühelgi riigil ei tohi olla tulevase vaktsiini monopoli", siis Trump loobus plaanist. Ehk selline oli lugu, nagu seda saksa ajakirjanikud Paul Carrel ja Andreas Rinke vahendasid.
Kuid vaktsiinimonopolist Trumpi teema lagunes koost päevaga. CureVac teatas esmaspäeval Twitteris: "Veelkord koroonaviirust [vaktsiini] puudutavat selgitades: CureVac ei ole saanud Ameerika Ühendriikide valitsuselt ega sellega seotud üksustelt ühtegi pakkumist [ettevõtte müümiseks] ei enne, ajal ega pärast 2. märtsi rakkerühma koosolekut. CureVac eitab kõiki ajakirjanduse poolt esitatud süüdistusi."
Trump, koroonaviiruse rakkerühma juhtiv asepresident Mike Pence ja tema valitsuse ametnikud kohtusid 2. märtsil CureVaci tegevjuhi Daniel Menichellaga ja kohtumise teemaks oli koroonaviiruse vaktsiin. Midagi Menichella siiski ettevõtte arust valesti tegi – milleks võis ka olla lihtsalt Trumpiga kohtumine – ja ta astus 11. märtsil tegevjuhi kohalt ilma pikemaid selgitusi andmata tagasi.
CureVaci peakorter asub Saksamaal Tübingenis ja 2015. aasta sügisest on ettevõttel harukontor Massachusettsi osariigi Bostoni linnas. Ettevõte on tänu oma innovaatilisele mRNA platvormile oluline profülaktiliste, AIDS-i ja vähivaktsiinide tootja ning teeb koostööd Euroopa Komisjoniga arendades jahutamist mitte vajavaid vaktsiine arengumaadele. Melinda ja Bill Gatesi Sihtasutus on ettevõtte üks olulisemaid investoreid, rahastades mitme erineva uue ennetava vaktsiini arendustegevust.
Ameerika Ühendriikide valitsusametnikud on koroonaviiruse võimalike vaktsiinide osas pidanud aru rohkem kui 25 ravimitootjaga ja nimetavad süüdistusi, nagu USA sooviks CureVaci vaktsiini ainult endale "metsikuks liialduseks". Nende sõnul jagatakse iga võimalikku lahendust ülejäänud maailmaga.
USA Seattle'i linnas alustati esmaspäeval 15. märtsil Massachusettsi ravimiettevõtte Moderna COVID-19 vaktsiini inimkatsetega. Katsealusteks on 45 täie tervise juures olevat täiskasvanud inimest vanuses 18 kuni 55 aastat. Kõigile tehakse 28 päevase vahega kaks süsti. Moderna vaktsiini nimi on mRNA-1273.
Moderna kasutab Sarnaselt CureVaciga vaktsiinide tootmiseks geenetilist materjali – kuller-RNA-d (messenger-RNA; mRNA) – ja ettevõttel on arendamisel lisaks mRNA-1273-le veel üheksa erinevat vaktsiini. Tänase päeva seisuga pole turule jõudnud veel ühtegi viidatud tehnoloogiaga välja töötatud ennetavat ravimit.