Indrek Tarand võib nüüd rahulolevalt edasi irvitada, sest õiguskaitseorganite kaasabil õnnestus tal oma alatu provokatsioon ellu viia vastutust kandmata. Politsei ja prokuratuuri jaburalt Tarandit soosiv seadusetõlgendus annab aga edaspidi provokaatoritele vaid jultumust juurde ja panustab seeläbi otseselt meeleavaldustel tõsiste konfliktide puhkemisse, kirjutab Varro Vooglaid.
Põhja prokuratuur andis täna teada, et ei rahuldanud EKRE kaebust Indrek Tarandi suhtes väärteomenetluse algatamiseks, sest ei tuvastatud, et Tarand oleks takistanud inimestel ÜRO rändeleppe vastasel koosolekul osaleda või korraldajatel koosolekut läbi viia.
Varem langetas teatavasti samasisulise otsuse Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), asudes seisukohale, et Tarand pole rikkunud karistusseadustiku §-s 158 sätestatud keeldu, mille kohaselt seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
„Tarandi tegevuse eesmärk ei olnud koosoleku laiali ajamine, vaid oma sõnavõtuga sai temast pigem koosolekul osaleja. Koosoleku takistamine ning selle segamine ei ole üks ja sama. Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõigil õigus oma arvamust avaldada," selgitas Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit hiljuti PPA seisukohta.
Põhja prokuratuuri nimel kõnelev prokurör Lauri Jõgi räägib sisuliselt sama juttu, selgitades et koosoleku "takistamine tähendab seadusest tulenevalt tegu, mis on suunatud koosoleku ärajätmisele või selle läbiviimise mõjustamine viisil, mis takistab koosoleku korraldajatel või osalejatel oma eesmärgi täitmist."
Vot nii!
Aga mis seal siis ikka, tehkem neist absurdsetest seisukohtadest loogilised järeldused!
Võtkem nimelt teadmiseks, et ei politsei ega prokuratuuri hinnangul ei ole selles midagi seadusevastast, kui lähete oma ideoloogiliste ja poliitiliste oponentide meeleavaldusele, tungite omavoliliselt lavale, väänate korraldajatelt mikrofoni jõuga käest ära, hakata mikrofoni röökima meeleavalduse mõttele vastupidiseid loosungeid ning keeldute mikrofoni tagastamast ja muudele korraldajate korraldustele allumast. See olevat lihtsalt meeleavaldusel osalemine – oma poliitiliste õiguste teostamise igati õiguspärane vorm –, mitte meeleavalduse takistamine. Samuti ei näe õiguskaitseorganid siin mingit avaliku korra rikkumist.
Jääb üle tänada PPA-d ja prokuratuuri kõigile kodanikele kehtiva õiguse selgitamise eest. Edaspidi teame kõik, kuidas oma oponentide avalikel koosolekutel OSALEDA, käsitledes Tarandi käitumist igati seaduspärase eeskujuna.
Jääb üle tänada PPA-d ja prokuratuuri kõigile kodanikele kehtiva õiguse selgitamise eest. Edaspidi teame kõik, kuidas oma oponentide avalikel koosolekutel OSALEDA, käsitledes Tarandi käitumist igati seaduspärase eeskujuna. Sest ega siis eurosaadikule ei ole lubatud rohkem kui tavalistele inimestele – oleme ju kõik seaduse ees võrdsed.
Loodetavasti mõistavad PPA ja prokuratuur, et nende ühine püüdlus säästa jabura seaduseväänamisega Tarandit õigusliku vastutuse kandmisest annab edaspidi provokaatoritele vaid jultumust juurde ning aitab otseselt kaasa meeleavaldustel tõsiste konfliktide puhkemisele.
Lisaks sellele panustab PPA ja prokuratuuri seisukoht tõdemusse, et meeleavalduste korraldajad ei saa provokaatorite ohjamisel õiguskaitseorganitele loota. Sellest on omakorda üksnes loogiline järeldada, et provokaatorite suhtes tuleb ise koha peal õiglus jõuga maksma panna.
Siiski on minu täiesti siiras soovitus, et kui keegi peaks jälle mõnel konservatiivide seaduslikul avalikul koosolekul nö Tarandit tegema, siis tuleks ta turvameeste poolt külmalt näoli vastu asfalti väänata ja hoida teda selles asendis, kuni politsei tuleb ja viib ta minema. Põhiseadus tagab kodanikele õiguse seaduslikel koosolekutel rahumeelselt meelt avaldada ja ilmselgelt tähendab see ühtlasi, et kodanikel on õigus otsustavalt tõrjuda ja peatada kõik selle õiguse teostamise vastu suunatud rünnakud – isegi, kui politsei ja prokuratuur ei pea neid rünnakuid probleemiks.
Antud juhul võib aga Indrek Tarand nüüd enesega rahulolevalt edasi irvitada, sest korra ja õiguskaitseorganite kaasabil õnnestus alatu provokatsioon ellu viia vastutust kandmata. Kahetsusväärselt on kogu selle olukorra üheks kõige kibedamaks viljaks usalduse vähenemine PPA ja prokuratuuri vastu. Nagu näha, seistakse pigem kõrge võimukandja naha päästmise kui õigluse maksma panemise eest.
Juhtkiri: politsei otsus mitte algatada Tarandi suhtes menetlust häbistab kogu õigussüsteemi