Arvamusartikli pärast vallandatud õpetaja Priit Dieves pöördus oma õiguste kaitseks võrdõigusvoliniku poole, paludes tuvastada, kas tema suhtes on pandud toime diskrimineerimine veendumuste tõttu.
Järva-Jaani koolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana töötanud Dieves vallandati 9. juunil 2016 pärast seda, kui Õhtulehes ilmus tema artikkel pealkirjaga "Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!" Dievese sõnul nähtub direktor Raigo Prantsi käskkirjast, et just selle artikli avaldamine oli tema vallandamise peamiseks põhjuseks.
"Minuga töösuhte lõpetamist põhjendades heidab direktor Prants mulle oma käskkirjas ennekõike ette nimelt seda, et minu artiklis avaldatud mõttekäigud võivad osutuda naisterahvastele solvavaks ja alandavaks, et need ei peegelda piisavalt positiivset suhtumist võrdõiguslikkusesse ning et need võivad olla ka ebademokraatlikud," selgitab Dieves võrdõigusvolinik Liisa Pakostale esitatud avalduses ning lisab, et sellistele väidetele toetudes motiveeris kooli direktor tema vallandamist selgitusega, et artiklis esitatud seisukohad ei ühti Järva-Jaani Gümnaasiumi "väärtushinnangute ja hoiakutega".
"Kuigi direktor Prants on minu vallandamist põhjendades toonud (mh meediale esitatud seisukohtades) välja ka teisi põhjendusi, ei ole kahtlust, et peamiseks põhjenduseks on just minu arvamuste väljendamine Õhtulehes avaldatud artiklis," toonitas töökoha kaotanud õpetaja.
Diskrimineerimine veendumuste tõttu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridadesse kuuluva Dievese hinnangul on Järva-Jaani Gümnaasium rikkunud tema töölepingu erakorralise ülesütlemisega võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on töölepingu lõpetamisel või ülesütlemisel ja ametist vabastamisel keelatud isikute diskrimineerimine nende veendumuste tõttu. "Diskrimineerimine seisneb antud olukorras selles, et mind on koheldud töösuhte lõpetamisel halvemini, kui oleks koheldud inimest, kel on teistsugused veendumused või kes oleks hoidunud selliste veendumuste väljendamisest, nagu mina seda oma artiklis tegin," märkis ta.
Dieves selgitab, et seisukohtadega, mida ta oma arvamusartiklis väljendas – kantuna murest Eesti rahva demograafiliselt väga keerulise olukorra ning sellest lähtuvalt ka meie riigi ja ühiskonna tuleviku pärast –, ei pruugi nõustuda, aga sõna- ja veendumustevabadust austavas ühiskonnas peaks olema elementaarne ühelt poolt see, et inimestel võivad olla erinevad veendumused ja sellest tulenevalt ka erinevad seisukohad, ning teiselt poolt see, et neid seisukohti julgetakse väljendada ja et nende üle ei peljata diskussiooni pidada.
"Seetõttu ei saa pidada õiglaseks ega õiguspäraseks, et Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor on käsitlenud minu suhtes tööandja usalduse kaotamise alusena seda, et väljendasin üleriigilise levikuga päevalehes oma veendumustele toetudes oma seisukohti, tehes seda igati viisakas ja kultuurses vormis. Vaadates, milliseid tegusid töölepingu seadus § 88 lg 1 p-s 5 usalduse kaotusega seonduvalt mainib – vargus ja pettus –, on selge, et seadusandja on siin silmas pidanud õigusvastaseid või selgelt ebaeetilisi tegusid, millel ei ole vähimatki pistmist ühiskondlikus arutelus osalemisega kultuurselt väljendatud seisukohtade esitamise teel."
Dievese sõnul ei kirjutanud ta seejuures oma artiklis ei koolist, õpetaja ametist ega ka ajaloo või ühiskonnaõpetuse õpetamisest koolides: "Minu artikli näol oli tegemist täielikult koolivälise arvamusavaldusega, mis lähtub minu kui Eesti Vabariigi kodaniku püüdlusest osaleda oma veendumuste väljendamise teel ühiskondlikus arutelus ning soovist teostada seeläbi vabadest, väärikatest ja poliitiliselt aktiivsetest kodanikest koosneva ühiskonna ideaali. Seda ideaali teostada püüdes, nii hästi kui ma seda suudan, olen lähtunud siirast usust, et Eesti Vabariigis reaalselt kehtib põhiseaduse §-s 45 sätestatud igaühe "õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil", mis on üks demokraatliku ühiskonna nurgakividest."
Ilmselgelt ei saa õpetajana töötamine tähendada seda, et inimene on sunnitud loobuma oma veendumustele tuginevate seisukohtade avalikust väljendamisest ja hoiduma ühiskondlikus arutelus osalemisest, sest vastasel korral võib ta kaotada oma töö.
Dieves rõhutab, et ilmselgelt ei saa õpetajana töötamine tähendada seda, et inimene on sunnitud loobuma oma veendumustele tuginevate seisukohtade avalikust väljendamisest ja hoiduma seega kultuursel kombel ja aktiivse kodanikuna ühiskondlikus arutelus osalemisest, sest vastasel korral võib ta kaotada oma töö.
"Just selliste stsenaariumite ärahoidmist, kus inimesed ei julge enam avalikult oma veendumusi väljendada, peaks tagama muu hulgas põhiseaduse §-s 45 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklite 9 ja 14 koostoimes sätestatud keeld, mille kohaselt ei tohi kedagi tema veendumuste pärast diskrimineerida," võtab nüüdseks endine õpetaja oma kaebuse motivatsiooni kokku.
Isiklik antipaatia või truudus võrdse kohtlemise põhimõttele?
Võrdõigusvolinikuna tegutseb 2015. aasta juulikuust varem IRL-i ridades Riigikogusse kuulunud Liisa Pakosta. Võrdõigusvoliniku kodulehel toodud selgituse kohaselt on võrdõigusvolinik sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist, teostades järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris.
Priit Dievese pöördumise võrdõigusvoliniku poole teeb huvitavaks asjaolu, et Pakosta on tuntud oma feministlike hoiakute poolest ning väljendas selgelt ärritust ka Martin Helme poolt intervjuus Eesti Päevalehele väljendatud seisukoha suhtes – millele väljendas põhimõttelist toetust ka Priit Dieves oma artiklis –, nagu oleks 27-aastane sihiteadlikult lastetu naine ühiskonnale kahjulik element.
Kommenteerides Martin Helme seisukohta, kirjutas Pakosta Facebookis Pärnu Eliisabeti EELK koguduse õpetaja Enn Auksmanniga vaieldes muu hulgas, et "on nõme öelda nii, et 27-aastane, kellel pole lapsi, on ühiskonnale kahjulik", "ma olen kogu aeg turri läinud, kui keegi hakkab rääkima, et millal ja kuidas on see õige aeg sünnitada", "selline rünnak 27-aastaste ja pluss naiste vastu on kõige otsesem eesti rahva väljasuretamise tee ja vaat seda mina ei salli teps mitte" ning "kuna kuulun ise ka selle määratluse järgi ühiskonnale kahjuliku elemendi hulka, siis lisaks üldisele pahameelele tunnen täielikku poolehoidu omasugusele naisele".
Seega on ühelt poolt selge, et Dievese seisukohad on Pakostale vastumeelsed, ent teiselt poolt peaks Pakosta võrdõigusvolinikuna andma Dievese kaasusele hinnangu mitte lähtudes isiklikust antipaatiast, vaid faktidest ning nende vastavusest või mittevastavusest võrdse kohtlemise seaduses sätestatud põhimõttele, et kedagi ei tohi töösuhte lõpetamisel tema veendumuste pärast diskrimineerida.
Priit Dievese kaebusega saab tervikkujul tutvuda siin.