Austrias oli 2024. aastal rekordiline tõus noaga seotud kuritegudes. Ametlik statistika näitab tuhandete pussitamistega kõrgeimat registreeritud juhtumite arvu vähemalt viimase kümnendi jooksul. Parempoliitikud näitavad süüdistavalt sisserändajate peale, kes toovad nende sõnul kaasa vägivalla ja kuritegevuse.
Andmete kohaselt registreeriti eelmisel aastal kogu riigis 2596 pussitamise või noaga ähvardamise juhtumit, mis tähendab järsku kasvu võrreldes varasemate aastatega ja tekitab üha suuremat muret avaliku turvalisuse pärast, vahendab The European Conservative.
Austria pealinnast on kujunenud kriisi keskpunkt. Ainuüksi sotsiaaldemokraatide kontrolli all olevas Viinis leidis aset 1121 juhtumit, millega ollakse kaugelt kõige ohtlikum piirkond noarünnakute poolest.
Järsk kontrast ilmneb Burgenlandi liidumaas, kus registreeriti vaid 44 sellist kuritegu, millele järgnes Kärnteni liidumaa 90 juhtumiga.
Politsei andmed näitavad, et noakuriteod olid kuni 2020. aastani stabiilses languses –siis registreeriti kogu riigis vaid 822 pussitamisrelvadega seotud kuritegu.
Pärast seda on arvud aga igal aastal kasvanud. 2024. aastaks oli juhtumite koguarv mitte ainult taastunud 2015. aasta tasemele (1061 juhtumit) – vaid ületanud selle enam kui kahekordselt.
Hiljutised juhtumid Viinis toovad probleemi tõsiduse eriti selgelt esile.
Mõni päev tagasi sai 37-aastane mees eluohtlikult viga, kui teda pussitati kõhtu kui ta üritas Westbahnhofi metroojaama lähistel kaklust lahutada. Kahtlustatav ründaja, 14-aastane poiss, arreteeriti hiljem ja paigutati alaealiste kinnipidamisasutusse.
Teises juhtumis osales Yppenplatzi relvakeelu tsoonis vägivaldses kakluses vähemalt kaheksa inimest, kellest enamik olid Süüria kodanikud. Ühte osalejat pussitati kätte ja teine sai muid vigastusi, enne kui mõlemad haiglasse viidi.
Rünnakuid on aset leidnud ka lausa keset päeva. Selle kuu alguses sai mees Viini Favoriteni linnaosas kebabiputka ees tõsise rindkerehaava. Ohver viidi kopsuvigastusega haiglasse.
Ametlikud vanglaandmed osutavad veel ühele ebamugavale reaalsusele: enam kui pooled Austria vangidest on välismaalased, kuigi sisserändajad moodustavad vaid umbes viiendiku kogu elanikkonnast.
See ebaproportsionaalsus tõstatab küsimusi Austria immigratsiooni- ja integratsioonipoliitika tõhususe kohta.
Parempoolse opositsioonipartei FPÖ (Austria Vabaduspartei) parlamendisaadik Gernot Darmann ütles hiljutiste noakuritegude kohta, et need on vastutustundetu avatud piiride poliitika verine tagajärg. Tema sõnul toovad varjupaigataotlejad paljudel juhtudel kaasa vägivalla ja kuritegevuse, selle asemel et otsida kaitset. Samal ajal fantaseerivad aga peavooluparteid eduka integratsiooni üle ja raiskavad maksumaksja raha ülikallitele programmidele.
Toimetas Martin Vaher