On täiesti võimalik, et Trumpi mõtlematu rünnak Iraani vastu on avanud ukse tuumasõjale, kirjutab majandusteadlane ja endine USA aserahandusminister dr Paul Craig Roberts. 

Nii nagu prostituutmeedia rääkis meile kolm aastat järgemööda, kuidas Ukraina võidab ja Venemaa hakkab kohe kaotama, kuuleme nüüd sarnaselt, et kaotama hakkab Iraan. 

Kui see vastab tõele, siis miks räägib Trump täna Ameerika maavägede Iraani saatmisest? Miks pakub CIA altkäemakse kurdi juhtidele, et nad saadaksid kurdi mehi Iisraeli nimel Iraani surema? 

Miks kutsuti Ameerika relvatööstuse juhid äkki Pentagoni, et arutada, kui kiiresti oleks võimalik Washingtoni ammenduvaid raketivarusid taastada? Miks on Jaapanil ja Lõuna-Koreal kästud tagastada Ameerika Ühendriikidele neile tarnitud raketid? Kes siin tegelikult kaotamas on?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb sõjapropagandast kaugemale minna. Tundub, et Trump mitte üksnes ei lubanud Netanyahul – ja mitte USA Kongressil, nagu seda nõuab USA põhiseadus – viia Ameerika Ühendriigid Iisraeli nimel sõtta, vaid ta viis riigi sõtta ka ilma korraliku ettevalmistuse ja varuplaanita.

Näib, et Trump oli veendunud Iraani valitsuse nõrkuses – piisaks vaid sellest, kui Iraanile visata mõned pommid ja raketid, valitsus variseb kokku ning Trump ja Netanyahu saavad ametisse panna nukuvalitsuse. 

Hoolimata USA sõjaväe hoiatustest ei tulnud Trumpile pähe, milline olukord teda ees ootaks, kui Iraan peaks vastu kauem kui USA ja Iisraeli piiratud raketivarud. Võimalus, et antud küsimus võidi täielikult tähelepanuta jätta, diskrediteerib president Trumpi täielikult.

Lisage olukorda järgmised tegurid: Ameerika Ühendriigid on näidanud, et nad ei suuda kaitsta väikseid Araabia riike, kus asuvad USA õhu- ja mereväebaasid. Trump seisab silmitsi vahevalimistega ja elanikkonnaga, kellest enamik ei toeta tema valitud sõda Iisraeli nimel. 

Näib, et Iraan ei ole veel kasutanud oma ülikiireid ja täpseid hüpersoonilisi rakette, ilmselt plaanides seda teha USA, Iisraeli ja Araabia naftalinnriikide rängaks karistamiseks alles siis, kui Washingtonil ja Iisraelil saavad õhutõrjeraketid otsa. 

Hormuzi väin on tänaseks sisuliselt suletud. Ameerika Ühendriikides on premium-bensiini hind tõusnud juba 0,70 dollari võrra galloni kohta. Trump ütleb, et USA merevägi asub naftatankereid eskortima Pärsia lahte ja sealt välja. See seaks aga USA mereväe Iraani rünnakute alla. 

Võimalik, et Iraan ei alandaks Trumpi USA lennukikandja upoutamisega, kartes, et Trump võiks sellele vastata tuumarelvadega. Kuid kui iraanlased mõistavad, et nad võitlevad oma eksistentsi eest, ei pruugi nende juhtkonnale enam vahet olla: kas Iraan hävib Gaza kombel segipommitatuna või tuumarelva kasutamise tagajärjel. 

Naftavoogude peatudes ja naftatulude kokku kukkudes, lakkavad piirkonna petrodollarid rahastamast USA tehisintellekti andmekeskusi, mis võib vallandada omakorda aktsiaturu märkimisväärse languse. 

Ameeriklased, kes jäävad lõksu hävineva jõukuse ja kasvava inflatsiooni vahele, pöörduvad tõenäoliselt Trumpi vastu ja vahevalimiste tulemus võib kaasa tuua tema tagandamise. 

Selleks, ett nii palju võimalikke riske endale korraga kaela võtta, tuleb olla tõeliselt hoolimatu – ja seda kõike Iisraeli nimel. Israeli "Suur-Iisraeli" agenda eesmärke teenides ei saa aga Ameerika Trumpi sõjast vähimatki tulu. 

Trump peab säilitama näo. Ent mida ta teha saab – saata väed nii suurde riiki nagu Iraan, mis on tuntud oma raskesti läbitava ja keerulise maastiku poolest? Ja kui väed purustatakse, siis mis talle veel alles jääb? Iraani vastu tuumarelvade kasutamine? Või teeb seda Iisrael?

On täiesti võimalik, et Trumpi mõtlematu rünnak Iraani vastu on avanud ukse tuumasõjale.

Venemaa ja Hiina on juba kaotanud usaldusväärsuse, kuna nad ei ole oma liitlaste kõrval seisnud ei Süürias, Venezuelas ega ka nüüd Iraanis. See julgustab Trumpi uskuma, et mõlemad riigid on "pabertiigrid". 

Iraani purustamine tähendab ka BRICS-i ja Hiina uue Siiditee lõppu. Kui Trumpi saadab edu Venezuela ja Iraani lisaks ka Kuubal, Gröönimaal, julgustab see teda taastama Ameerika hegemooniat Venemaa ja Hiina üle. 

Seejärel pole Venemaal ja Hiinal enam võimalik reaalsust eirata. Võib-olla loevad nende riikide juhid lõpuks läbi ka Wolfowitzi doktriini.

Paljud ei mõista selle katastroofi ulatust, mida kujutab endast olukord, kus Ameerika president laseb end Netanyahul sõtta juhtida. Väheseid arusaajaid peetakse aga ebapatriootlikeks.

Trumpi ego ei luba tal eales tunnistada, et ta on teinud potentsiaalselt katastroofilise otsuse kogu inimkonna jaoks. Samuti ei luba see taandumist ning Ameerika välispoliitilise suveräänsuse ja sõltumatuse taastamist Iisraeli kontrollist. Trump on selleks liialt sionistide lõa otsas.

Putin ja Xi näivad aga endiselt olevat rohkem huvitatud kaubanduslepetest kui oma rahva ja riigi ellujäämisest.

On võimalik, et sündmused on nüüd kõigi kontrolli alt väljunud ja liiguvad edasi oma rada mööda. 

Inimkonna rumalad ja narrid juhid on inimkonna reetnud.

Tõlkis Markus Järvi