Vasakpoolsed "faktikontrollijad" õõnestavad avatud arutelu olulistel teemadel, sealhulgas kliimamuutuseid puudutavas valdkonnas, leiab tuntud kliimaekspert Bjørn Lomborg Wall Street Journalis avaldatud arvamusloos.
Käesoleva kuu algupoolel jagasin ma sotsiaalmeedias teadusandmeid, mis näitavad, et jääkarude hulk suureneb. See õõnestab häda ja viletsust kuulutavat kliimapropagandat ja nii pandi antud postitusele Agence France-Presse'i (AFP) "faktikontrollijate" poolt külge valetamise silt.
Aktivistid on aastakümneid kasutanud jääkarusid kliima-maailmalõpu maskottidena, kuid parimad saadaolevad andmed näitavad, et see liik on väljasuremisest kaugel ja nende arv hoopis kasvab. Sellised andmed pärinevad maailma tippteadlastelt, kes on koondunud ühingusse Rahvuvahelise Looduskaitseühingu (UCN) Jääkarude Ekspertgrupp. Nende hinnangul jääb tänane jääkarude arv 22 000 kuni 31 000 vahele. 1960ndatel aastatel elas Arktikas teadlaste hinnangul 5000 kuni 19 000 jääkaru.
Jääkarude arvu suurenemisel pole mitte midagi tegemist kliimaga. 1976. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping piirab jääkarude jahti, mis on alati olnud suurim jääkarude ohustaja. Jääkarud elasid üle viimase jäävaheaja, mis leidis aset 130 000 – 115 000 aastat tagasi, kui kliima oli märkimisväärselt soojem kui täna.
See ei tähenda, et kliimamuutuseid ei ole olemas, või et need ei avalda inimestele mõju. Kui soovitakse kliimamuutustega kaasnevatele probleemidele tõhusalt reageerida, tuleb kasutada õigeid andmeid, mitte leppida ideoloogiast ajendatud jutupunktidega. Täpsete faktide kasutamine on kasulikum jääkarudele ja meile kõigile
Agence France-Presse, mis on maailma vanim uudisteagentuur, üritab taas tähtis olla ja turustab ennast "digitaalse vastavustõendamise teenusena" (digital verification service). See lõi minu postituse kohale "EKSITAV" templi ja kuulutas, et ma kasutan "ebausaldusväärseid andmeid". Teised meediaplatvormid järgisid kiiresti eeskuju ja Facebook märkis mitmed minu postitused ja artiklid, kus ma olin kasutanud samu näiteid, "osaliselt vale teave" ning "võib olla eksitav".
Kuid tegelikult eksis AFP ja see on tõestatud. See esitas oma põhjendused toetudes ainult pensionil oleva teadlase Dag Vongraveni ühele intervjuule. Ta oli nõus, et ma kasutasin korrektseid teaduslikke andmeid, kuid väitis sinna juurde, et kuna 1960ndatel oli teadlaste võime jääkarusid jälgida piiratud, siis nende toonane arvu hindamine toetus suuresti "oletustele", mida ei saa usaldada. Tema väite järeldus oli, et jääkarude arvu väidetav suurenemine on parema jälgimisvõimekuse, mitte nende populatsiooni tegeliku kasvu tulemus.
See on poliitiliselt sobiv suitsukate. 1960. aastate andmed pärinevad 1965. aastal toimunud Esimesel Rahvusvahelisel Jääkarude Teaduskohtumisel esitletud kolmest eelretsenseeritud teadusuuringu hinnangutest, mille lõppjäreldused tehakse hästi uuritud piirkondlike jääkarupopulatsioonide pealt. Mustrit kinnitavad ka teised andmed, sealhulgas 1970. aastal avaldatud UCN uuring ja viis muud minu poolt viidatud allikat. Kõik need näitavad, et jääkarude arv suureneb. AFP ja Vongraven pole tänaseni osutanud ühelegi konkureerivale teadustööle. Nad lihtsalt eiravad parimat saadaolevat andmestikku, sest see ei sobi kokku nende poliitilise narratiiviga.
Isegi kui jätta kõrvale kõik 20. sajandi andmed, siis ometi näitab Jääkarude Ekspertgrupi viimati avaldatud uuring (2021), et jääkarude hulk on viimase kahekümne aasta jooksul suurenenud. AFP lihtsalt eirab seda ja selle asemel rõhutab, et jääkarude arvu hindamine on keeruline.
Kuid AFP unustab kohe oma ettevaatlikkuse andmete käsitlemisel, kui on tegemist poliitiliselt sobiva teemaga. Oma [faktikontrolli] artikli keskel esitab see suure graafiku, mis peaks näitama, et jääkarud "võivad sajandi lõpuks välja surra". AFP ei näita nende andmete täpset allikat, kuid tõenäoliselt on see pärit 2020. aastal teadusajakirjas Nature avaldatud artiklist, mille kohta väidetakse, et see osutab jääkarude väljasuremisele. Isegi siin ei kasuta AFP täpseid andmeid. Isegi kõige hullemate stsenaariumite korral ei näita see artikkel, et jääkarud võiksid välja surra.
Neile andmetele, mida ma refereerisin, toetumine ei tekitanud kunagi vastuolusid. Kui CNNi ajakirjanik tegi 2008. aastal AFPga sarnase ülevaate, milleks ta suhtles paljude teadlastega ja kõik neist leidsid, et "kõige tõenäolisemalt on viimaste aastakümnete jooksul jääkarude arv suurenenud". Kui jääkarud pandi 2000. aastal ohustatud liikide nimekirja, siis sealgi märgiti ära, et nende arv on 1960. lõpu arvatava 12 000 juurest kasvanud maailmas hinnanguliselt 20 000 – 25 000 isendini. Andmed pole muutunud, kadunud on ainult meedia tahe esitada sobimatuid fakte.
Selle tulemuseks on, et avalikkust ei lubata täpsete andmete ligi, millega piiratakse olulisel teemal avalikku arutelu. Ühe poole naeruväärseid jutupunkte ei kritiseeri keegi, samas nõndanimetatud faktikontrollijad tsenseerivad ebamugavaid tõdesid. Kui me soovime jõuda tõhusa kliimapoliitikani, siis peavad valijate käsutuses olema kõik faktid.
Ja muuseas, tänapäeval tapetakse jahimeeste poolt kuskil 700 jääkaru. Kui me tahame jääkarusid aidata, siis äkki lõpetaks nende küttimise?
Toimetas Karol Kallas