Donald Trumpi nõunikud Kellyanne Conway ja Steve Bannon (paremal) ametisseastumise päeval St. Johni kirikust tulemas. Foto: Joshua Roberts, Reuters/Scanpix

Nn peavoolumeediale on põhjustanud parajat peavalu Breitbart Newsi endise tegevtoimetaja Steve Bannoni tõus USA presidendi Donald Trumpi peastrateegiks ja juhtivaks nõuandjaks. Roomas asuva Inimväärikuse instituudi asutaja Benjamin Harnwell arutab Valge Maja ühe mõjukaima katoliiklase “intuitiivse geeniuse” üle, vastates* väljaande National Catholic Register küsimustele. 

Teie konverentsil Vatikanis aastal 2014 astus Bannon üles usu kaitseks avalikus ruumis. Kuidas näeb ta kiriku ja poliitika omavahelist suhet?

Olgu alustuseks öeldud, et kuigi ma olen tundnud Steve Bannonit mitu aastat, ei ole ma tema ametlik kõneisik ega räägi tema nimel. Siiski on tulenevalt sellest, mida ta konverentsil kõneles, võimalik minu meelest selgelt järeldada, et ta näeb vajadust, et kristlased kõikidest uskkondadest tooksid oma usu jõuliselt Ameerika ühiskondlikku ellu – kooskõlas Ameerika esimese presidendi sõnadega, kes ütles: “Religioon ja moraal on kodanikuühiskonna olulised alussambad.”

Mis puudutab Steve Bannoni vaateid poliitikale, siis vaadates tagasi sellele, mida Bannon ütles 2014. aasta konverentsil ehk aasta enne seda, kui Donald Trump teatas kandideerimisest, siis ma arvan, et ta pole üksnes tõestanud end olevat intuitiivne geenius – nagu ka Donald Trump ise – vaid ka vapustavalt prohvetlik. Ta saab kristallselgelt aru fundamentaalsetest asjadest, mis on osutunud sajaprotsendiliselt õigeteks.

Teie konverentsil lahkas ta “valgustatud kapitalismi”. Mida ta selle all mõtleb ja kuidas läheb see kokku teie instituudi sooviga edendada inimväärikust?

Bannon rõhutas meie konverentsil erinevust kolme liiki kapitalismi vahel. “Omapoiste kapitalismi” puhul, mis tema sõnutsi pole tegelikult kapitalism, saavutavad võimsad majandus- ja finantshuvid seda, mis vabal ja avatud turul poleks iial võimalik – kasutades riiki läbi lobitöö ja kontaktide.

Bannon kirjeldas ka sellist kapitalismi, mis kohtleb inimesi, otsekui oleksid nad asjad või majanduslik tooraine.

Lõpuks jõudis ta “valgustatud” kapitalismini, mis on rajatud judeokristlikule kultuurile, kus kehtib moraalne vastutus kasutada jõukust üldiseks hüveks, kus Kõikvõimas Jumal meilt kõigilt kohtupäeval aru pärib selle eest, mida me Tema õnnistustega ette võtsime.

Bannoni mõtete kokkuvõttena jäi mulle meelde, et rõhuasetus oli sellel, et üksikisik peab käituma õigesti ja kombekalt, lähtuvalt oma usust ja hästi väljakujunenud südametunnistusest. Bannon tõesti ei oota, et riik sunniks inimesi käituma viisil, mida see meelevaldselt “korrektseks” nimetab – ja kindlasti mitte selle kõikjalviibival ja kõikvõimsal kujul, nagu see tänapäeval väljendub.

Mil määral esindab Steve Bannon vaikivat enamust? Millisel määral seisab ta inimese väärikuse eest, kelle Jumal oma kuju ja palge järgi on loonud?

No vaikivaks enamuseks seda kunagi tõesti kutsuti. Enam nad ei vaiki, ning arvestataval määral on sellele kaasa aidanud Steve Bannon ja Breitbarti rahvusvaheline meeskond, mida ta alles äsja juhtis.

Ma arvan, et imago Dei tunnustamine on Steve mõtlemisse siiralt sisse põimitud, see on tema jaoks “valgustatud“ kapitalismi filosoofiline olemus. Ja see oli põimitud põhimõtteliselt kõigesse, mida ta meie konverentsil Lääne tsivilisatsiooni judeokristliku alusmüüri kohta kõneles.

Mõned teie konverentsil käsitletud teemad olid osaks Trumpi kampaaniast, nagu näiteks onupojakapitalism ning Washingtonis valitseva poliitiliselt korrektse “soo kuivendamine”. Kas teie maailmavaated langevad kokku ka laiemalt, sünergia mõttes?  

Me üritame mõjutada poliitikat läbi selle, et ehitame kõige laiapõhjalisemat koalitsiooni elupooldava mõtteviisi ja loomuliku perekonna teljel, mis üldse on võimalik. Meie missioon on aidata kristlastel aktiivselt ja kristlikult avalikus elus osaleda.

Isiklikult võin öelda, et kogen Steve Bannoni maailmavaatega täielikku sünergiat – kasutades teie öeldud sõna.

Mida võiksid Ameerika katoliiklased Trumpi administratsioonilt oodata?

Nad võivad oodata, et president täidab oma kampaanialubadused ning jõuab järjest paremini demokraatidest töölisteni, kes alates Roland Reagani ajastu lõpust on mõlema partei poolt sisuliselt unarusse jäetud.

Ma arvan, et peavoolumeedia pole siiani aru saanud, mis 8. novembril tegelikult aset leidis. Trump on uuendab Ameerika poliitika piire: ta koondas enamuse nii vabariiklaste kui demokraatide leeri tööinimestest, jättes samal ajal hääleõiguseta mõlema partei korrumpeerunud huvid. Põhimõtteliselt korraldas ta ümber kogu USA valijaskonna – puhtalt intuitsiooni, karisma ja julguse varal. Ja seda kandis ehtne kirg õiglus jalule seada.

Paljud igatsevad näha, et Trumpi administratsioon teeks teoks oma elupooldavad lubadused. Kui veendunud olete selles teie? 

Ma arvan, et Trump kindlasti täidab elupooldavad tõotused, pidades meeles, et talle kuulus 58 protsendi evangeelsete kristlaste kindel toetus ning et tema poolt hääletas ka 52 protsenti katoliiklastest. Aga ta teeb seda ka seetõttu, et niipalju kui mina aru saan, on ta siiralt hakanud uskuma elupooldavate seisukohtade loomulikkust ja õigsust.

Kuidas võime me kindlad olla, et Trump inimväärikust aus sees hoiab, võttes arvesse seda, kuidas ta naisi on kohelnud ja äri on ajanud? 

Trump on kogenud ja elutark New Yorgi kinnisvara- ja kasiinoarendaja. Ta ei ole ema Theresa. Ega väidagi end seda olevat ning selleks teda ka ei valitud. Ta valiti, kuna on aastakümnete jooksul näidanud, et tal on “soo kuivendamiseks” vajalikku südikust. Tegelikult pööras ta oma visa ärimehe reputatsiooni enda kasuks, kui kõneles sisuliselt sellest, et üritas minevikus alati iseendale raha teenida. Ning nüüd asub ta sama järjekindlalt ameeriklaste teenistusse.

Mis “naisteküsimust” puudutab, siis ei ole temal sabas suurt seltskonda naisi, kellel oleks alust väita, et ta on neid vägistanud ning kes tulevad tema avalikele koosolekutele oma õigust nõudma. Ja temal ei ole abikaasat, kes oleks sellist eluviisi aastakümnete kaupa võimaldanud ja kinni mätsinud.

Ma arvan, et inimväärikuse väljavaated pole iial nii julgustavad välja näinud – eriti mis puudutab sündimata laste elu ja loomulikku perekonda toetavate kohtunike määramist ülemkohtusse.

Teie puhul on üsna ebatavaline see, et olles küll britt, olete te ühena vähestest Trumpi avalikult toetanud alates hetkest, kui ta teatas oma kandidatuurist 2015. aasta juunis. Miks otsustasite te vastuvoolu minna?

Donald Trump on öelnud üsna samasuguseid asju alates 1980. aastatest: et teised riigid on oma kaubanduslepingutega nutikamad, et USA laseb kaitsekulutustega teistel enda arvel liugu lasta, et poliitiline süsteem on korrumpeerunud ning et poliiteliit pöörab mängu enda kasuks tavaliste tööinimeste arvelt.

Need, kes süüdistavad Trumpi selles, et ta räägib praegu küüniliselt üksnes seda, mida inimesed tahavad kuulda, ei ole lihtsalt viimased 30 aastat üldse kuulanud, mida ta on rääkinud!

Ma toetasin teda, kuna temast paistis igati välja, et ta tahtis süsteemiga rinda pista. Korrumpeerunud süsteemiga, mille mõju mürgitas rahva üldist heaolu – ja et ta tänu oma tohutule finantskogemusele on ka reaalselt võimeline seda tegema. Ja kuna ta on öelnud neid asju alates Reagani ajastust, oli ta vähemalt minu jaoks kõikidest kandidaatidest kõige usaldusväärsem.

Mõeldes paavsti ja teiste ametnike varasematele kommentaaridele – kas te usute, et nad suudaksid temaga siiski koostööd teha?

Mis mulle pettumust valmistab, on see, et vaatamata kogu jutule, et meil tuleb jõuda inimesteni äärealadel, inimesteni, kes on unustatud, siis Ameerika puhul me kirikuna olime küll nende hirmude ja igatsuste suhtes nii kurdid, kui üldse olla saab. Meie pastorite hoiak oli valdavalt nagu “rannikueliidil” (coastal elite) ning nad ajasid arusaadavalt vihale inimesed, kelle osariikidest lihtsalt “üle lennati” (flyover states) ning kellega pehmelt väljendudes absoluutselt ei arvestatud.

See on meie kõigi jaoks suur võimalus. Nii Prantsusmaal kui Saksamaal on tänavu ees väga tähtsad valimised ning meie – kirik – peame tõesti katsuma inimesi tegelikult kuulata, selle asemel, et lihtsalt rääkida sellest, et kuulata on vaja. Tõde on see, et tänaseni pole me kuulanud, kuna meid ei huvita asjad, mida võiksime kuulda.

Ja inimesed ütlevad enesekaitseks: “Keegi ei näinud seda tulemas”, aga see pole tõsi. Sarah Palin nägi seda tulemas. Breitbarti rahvas nägi seda tulemas. Matt Drudge nägi seda tulemas. Katoliiklaste seas oli samamoodi avatud silmadega inimesi nagu Austin Ruse, isa George Rutler ja isa Frank Pavone. Nendel oli lõhnataju, nagu nn tavalistel koguduseliikmetel. Kui Valge Majaga sildu ehitama hakata, siis hakatuseks vast selliste imeliste inimeste abiga.

Ja kui meil tõesti on tahtmist Trumpi administratsiooniga sildu ehitada, siis minu meelest oleks kirik tark, kui ta presidenti raskesti kätte võideldud võidu puhul siiralt õnnitleks ning küsiks, mida meie saaksime omalt poolt teha, et Ameerika taas suureks teha.

* Intervjuu, mis on eesti keelde tõlgitud lühendatud kujul, toimus Trumpi ametisseastumisele eelnenud päeval. Täisteksti saab lugeda siit.

President Donald Trump räägib 22. jaanuaril Valges Majas ametivande andmise päeval Steve Bannoni (paremal) ja Jared Kushneriga (keskel). Foto: Carlos Barria, Reuters/Scanpix