Itaalia ja Prantsuse teadlased avastasid tavaelanikkonnalt kogutud vereproove analüüsides, et SARS-CoV-2 levis Euroopas juba 2019. aasta septembris.
Uuring, mis kannab nime "Tõestus varase SARS-CoV-2 ringlemise kohta Prantsusmaal: leiud on pärit elanikkonna põhiselt "CONSTANCES" kohordilt" (Evidence of early circulation of SARS-CoV-2 in France: findings from the population-based "CONSTANCES" cohort) ilmus 2021. aasta 6. veebruaril teadusajakirjas European Journal of Epidemiology.
Tänaseni väidab ametlik narratiiv, et esimesed Covid-19 juhtumid tuvastati 8. detsembril Hiina Rahvavabariigi Wuhani linnas. Euroopa esimeseks Covid-19 juhtumiks peetakse hiljem kogutud andmetele toetudes 27. detsembril 2019 ühte kopsupõletikuga haiglasse sattunud Prantsusmaa patsienti.
Seitsme Prantsuse teadlase poolt läbi viidud uuringus vaadeldi Euroopa verepankadesse rutiinselt kogutud Prantsusmaa tavaelanikkonnast pärit 9144 inimese vereseerumit. Analüüsimise tulemusel selgus, et 353 neist olid SARS-CoV-19 antikehad. Kolmteist antikehadega proovi olid pärit ajavahemikust 2019. aasta november kuni 2020. aasta jaanuar ja neist üheteistkümnel inimesel ilmnesid Covid-19 iseloomulikud sümptomid.
2020. aasta 11. novembril avalikustatud Itaalia teadlaste uuringus tuvastati, et Covid-19 levis Itaalias juba 2019. aasta septembris.
Üks maailma tuntumaid epidemiolooge Jay Bhattacharya kirjutab sotsiaalmeedias:
Covidi antikehasid leiti juba 2019. aasta septembris-novembris võetud ja Euroopa verepankades säilitatud verest. Selle teadmise tagajärjed on tohutu mõjuga.
Esiteks: enne ametlikku [Covid-19] algust oli juba liiga hilja, et peatada haiguse levik üle maailma. Kahe aasta jooksul toimunud piirangud ja sulgemised on olnud kõik asjata.
Teiseks: eelretsenseerimata teadusuuringud, milles väideti, et viirus hakkas levima Wuhani turgudel 2019. aasta novembris-detsembris (ja mida New York Times tänaseni kuulutab), ei osuta tegelikult kohale, kus viiruse leviku algussündmus päriselt aset leidis.
Kolmandaks: varased serolevimuse uuringud, mis näitavad, et Covid-19 esines 3%+ suurte USA linnade elanikest, pole Euroopa septembri-novembri leviku alguse taustal nii üllatavad.
Neljandaks: miks pole need uuringud, mis käivad ametlike andmete vastu (@contrarian4data), leidnud ajakirjanduses ja teaduskogukondades rohkem kajastamist?
Toimetas Karol Kallas