Teadusajakirjas Nature Communications Medicine 9. augustil avaldatud uuringus tuvastati, et Covidi süsti saanud inimesed jäävad suurema tõenäosusega gripilaadsetesse ülemise hingamisteede haigustesse.
Kui süstimata inimestest haigestub üks või mitu korda influentsa moodi hingamisteede haigustesse elik kogeb palavikku või kurguvalu 33 protsenti, siis süstitute puhul on see määr 45 protsenti, vahendab uuringut Epoch Times.
Samuti tuvastasid teadlased, et kes pole süstitud elik on süstitud Covidi vastu alla kahe korra, on keskmiselt haiguse tõttu ühe päeva vähem töölt eemal.
Šveitsi teadlased vaatlesid 2023. aasta novembrist kuni 2024. aasta maini kestnud uuringus 1745 tervishoiutöötajat, kellest enamus olid vähemalt 16-aastased naised. 1745-st uuritavast olid 175 süstimata, 68 ühe-, 296 kahe-, 895 kolme- ja 311 nelja doosiga süstitud.
Samuti tuvastati, et võimendusdoosidest mõõdetavat tervisekasu ei ole ja need pigem suurendavad ajutiselt sümptomitega haigusesse ja töölt eemale jäämise ohtu. Teadlased osutavad, et immunoloogilisi mehhanisme, mis selliseid nähtumusi põhjustavad, peaks lähemalt uurima.
Šveitsi teadlased kavatsevad kavatsevad korraldada juhuslikustatud kontrollitud täie tervise juures isikute süsti-pimeuuringu, kus üks grupp saab süsti ja teine ei saa. Juhuslikustamine välistab katsealuste valimisega kaasneva kallutatuse, mis on tagantjärele korraldatud uuringute ülesehituse murekohaks.
Seni on Covidi süstiuuringud andnud vastakaid tulemusi. Mingid väidavad, et süstide tõhusus on kuskil 60 protsendi kandis, teised jälle, et neist on rohkem kahju kui kasu.
6. augustil avaldatud Rootsi uuringus nenditakse, et Covidi vastu süstmise järel kannatasid rohkem kui pooled süstitutest kõrvaltoimete käes ja 12–48 protsenti, sõltuvalt süstitud ainetest, pidid töölt puuduma.
Toimetas Karol Kallas