Eile riigi- ja ühiskonnategelastele peetud traditsioonilises advendikõnes Tallinna toomkirikus analüüsis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ühiskonnaelu protsesse. Viilma peatus muuhulgas eestimaalaste usklikkusel, kõneles Eesti sise- ja välisrändega seotud väljakutsetest ning püstitas küsimuse, kes Eestil oleks aeg julgemalt ja häbenemata tunnistada, et me oleme oma kultuuritaustalt ja elukorralduselt kristlik maa.
"Eesti kui usukaugeima riigi eksitav maine on sundinud eestimaalasi oma kristlikke juuri ja oma esivanemate usku avalikult häbenema. Eestis pole eriti moodne olla usklik kristlane. Oleme üks vähestest kui mitte ainus Euroopa riikidest, kus on võimalik lasteaiast ülikooli lõpuni läbida kogu oma haridustee ilma, et keegi noort inimest maailmavaateliselt hariks või kasvõi tutvustaks talle võrdlevalt erinevaid maailma religioone või uskumusi. Usun, et siin on peidus meie rahvale ette heidetud võõravaenu juured," tõdes EELK peapiiskop Viilma.
Eestimaalaste kristlikele juurtele viidates nentis Viilma: "Kui meie uus vabana sündinud põlvkond on lõpetanud oma haridustee ilma religioonialate teadmisteta ja neid on kasvatatud salgama ja häbenema omaenda kristlikku tausta ja traditsioone, siis kas me riigi ja rahvana pikemas perspektiivis multikultuurses ja multireligioosses ühiskonnas saame üldse õnnestuda. Et suuta sallida ja hoolida teistest ja nende tõekspidamistest, et austada teiste kultuuri ja usulist maailmavaadet, peame tunnistama esmalt, kes me ise oleme. Me peame tulema kristlastena kapist välja!"
Euroopalike väärtuste üle arutledes küsis Viilma, kas väärtused saaksid olla euroopalikud ilma kristliku ajaloo, kultuuri ja väärtusruumita. "Puu, mille juured läbi raiutakse ja uude pinnasesse istutatakse ei jää elama, olgu uus pinnas kuitahes viljakas," sõnas EELK peapiiskop.
Urmas Viilma kõne täistekstiga saab tutvuda siin.